Paljud müüjad kannavad ebasobivaid jalatseid

Eesti inimese teadlikkus, et oma tervise eest tuleb ka tööl olles eelkõige hoolt kanda neil endil, on täna veel üsna madal, tõdesid töötervishoiuteenuseid pakkuva Medica Teenused OÜ juhataja Heivi Herne ja töötervishoiuarst Liivia Ilus.

„Meile teadaolevalt puhkepause siiski võimaldatakse, kuid tihti ei kasuta inimesed neid võimlemiseks, vaid istuvad sellel ajal puhkenurgas või käivad suitsetamas. Kahjuks on meie inimeste teadlikkus, et eelkõige tuleb neil endil oma tervise eest hoolitseda, veel üsna madal,“ vastasid Herne ja Ilus ühiselt kokku pandud vastuses. Mitmed asutused on Medica Teenustele kurtnud, et töötajatele broneeritud iganädalast ujumisvõimalust kasutab regulaarselt sajast inimesest vaid kümme.

Töötervishoidu reguleeriv määrus ütleb, et töötervishoiuarst määrab iga töötaja puhul järgmise kontrolli aja, kuid see ei või ületada rohkem kui kolme aastat. „Üldjuhul kutsume töötaja tagasi kahe aasta pärast. Kui tegemist on tõsise tervisehäire või kroonilise haigusega mida ravitakse, kuid mille süvenemist töökeskkond soodustab, kutsume töötaja tagasi umbes aasta pärast,“ selgitas Töökeskkonna Haldus OÜ töötervishoiuarst Annika Küüdorf.

Kaubanduses töötamist välistavaid haigusi pigem vähe

Haigusi, mis välistaks kaubanduses töötamine, on vähe. Küüdorf nimetas kleptomaaniat, psüühilisi haigusi ning näiteks kõnedefekti, mis olulisel segaks pidevat verbaalset suhtlemist klientidega. „Sageli ei sobi kaubanduses töötama inimesed, kellel on kroonilised ja ravile halvasti alluvad luu- ja liigesehaigused või närvisüsteemi haigused, sest neile ei sobi pidevalt seisvad või istuvad tööasendid.“ Üldiselt tuleb Küüdorfi sõnul vaadata iga inimest eraldi, et kaaluda, kas tema tervislik seisund võimaldab kokkupuudet konkreetse töökeskkonna ja sealsete ohuteguritega.

Töökeskkonna Haldus OÜ töötervishoiuarst rääkis ka tõesti sündinud loo sellest, millal võib töötaja halva silmanägemise tõttu kassapidajaks sobimatu olla. „Mul oli juhus, kus töötaja oli väga halva nägemisega ehk ühe meetri kauguselt suutis lugeda sõrmi, kuid optometristi poolt määratud nägemist korrigeeriv vahend – prill – parandas nägemise normaalseks. Kui ütlesin patsiendile, et ta peab kassas töötama ainult prillidega, siis ta ütles, et ei tee seda, kuna need rikuvad tema välimuse. Otsusele saigi kirjutatud, et töötaja saab teostada tööd ainult prillidega või nägemist korrigeerivate vahenditega. Raske on lubada tööle inimest, kes ise ei soovi oma nägemist parandada.“

Kui töötajal on tõsine hingamisteede nakkushaigus nagu näiteks lahtine tuberkuloos, ei sobi ta kaubanduses töötama ajutiselt. „Ettevõtetes, kus töötajad puutuvad kokku toiduainetega, ei saa ajutiselt töötada ka soolenakkusega inimesed,“ lisas Küüdorf. Ta rõhutas ka õigete jalatsite valikut tööl. Inimesed, kes töötavad palju seistes või pidevalt jalgadel liikudes, peaks eelistama ergonoomilisi tööjalatseid, mida saab osta paljudest kauplustest. „Minu kogemus ergonoomiliste jalatsite kandmisega, on pigem negatiivne. Näiteks paljud müüjad, kes töötavad päev otsa jalgadel, kannavad ebasobivaid jalatseid, mis ei ole libisemiskindlad ning on kas liiga madala või kõrge kontsaga. Samal ajal kaebavad nad, et ei tunne tööpäeva lõpus enam jalataldu, tallad „löövad tuld välja“, öösiti on probleemiks „jalgade suremine“.“ Arsti sõnul võib valede tööjalatsite kandmine viia ka alaseljavalude tekkimisele. 

Hea teada

*Sundasendis või kuvariga töötavale inimesele on ette nähtud 5 minuti pikkused puhkepausid iga 45 minuti tagant. Füseoterapeudid soovitavad sundasendis, eriti istuva töö tegijatel end liigutada iga 30 minuti tagant.

*Nii istuva kui seisva töö tegijatel on kõige kasulikum puhkepauside ajal liikuda. Kui jalad lähevad paiste, on mõlemal juhul kasulik olla puhkepausi ajal pikali ning tõsta jalad kõrgemale. (Parim asend on lamada ja tõsta jalad täisnurga all sääre osast toolile. Puhkavad nii jalad kui selg. Piisab ühest kuni kahest korrast päevas, viis minutit korraga)

*Istuva töö korral oleks hea end pausi ajal nö pikemaks tagasi venitada. Seda on parim teha rippudes.

Allikas: Medica Teenused OÜ

Millest võiks töötervishoiukontroll koosneda?Töökeskkonna Haldus OÜ, töötervishoiuarst Annika Küüdorf

Eelkõige tuleb lähtuda kaubandustöötaja töökeskkonnas olevatest ohuteguritest ning neile vastavalt määrata uuringute maht. Üldjuhul on kaubandustöötajate töökeskkonna ohutegurid sarnased: sundasendis töötamine (seismine või istumine), sundliigutuste tegemine, raskuste käsitsi teisaldamine, suur koormus silmadele, bioloogiline ohutegur, psühholoogiline ohutegur ja keemiline ohutegur (tolm, keemiatooted või nende aurud), valgustuse probleemid (liigvalgustus, alavalgustus, valguse värelus, päevavalguse vähesus).

Lähtuvalt ülaltoodust tuleb teha ka uuringud, mis võiksid olla järgmised:

- Üldvere analüüs- Üldkolesterool (stress ja vaimne pinge suurendab stessihormoonide taset ja tõstab kolesterooli taset veres)- Vererõhu määramine- Südame EKG- Dünamomeetria uuring (käte lihaste jõudluse määramine)- Silmanägemise kontroll (silmatabeli abil või kuvariga töötajal optometristi/silmaarsti kontroll)- Töötervishoiuarsti kontroll (tugisüsteemi kontroll, neuroloogiline uurimine ja üldfüüsikaline kontroll)