Meelis Milder vastab Teie küsimustele!

Baltika omandas Bastioni kaubamärgi ja selle all toimetava jaekaubandusketi.

Vastused esitatud küsimustele leiate altpoolt:

Montoni kaupluses tundub meeste ja naiste kollektsioonide osakaal olevat kuskil 20% ja 80%. Kui naiste kollektsiooni puhul on näha stiili, juba äratuntavat käekirja ja sealt võib leida pärleid siis meeste kollektsiooni puhul jääb ikka väga kahvatuks. Kas meeste Montoni kollektsiooni müük on kasumlik?

Tere! Mul on hea meel, et on olemas erialane kaubandus.ee portaal, kus saab diskuteerida kaubandusteemadel. Keskendume jaekaubandusele ja oma brändidele, mille sekka lisandus eelmisel nädalal pika ajalooga Bastioni kaubamärk.Tõepoolest on Montoni kollektsiooni jaotus suurusjärgus 75% naiste- ja 25% meestekollektsioon.Oleme viimastel hooaegadel teinud ära suure töö just meestekollektsioonide arendamisega – eeskätt oleme suurendanud formaalse kollektsiooni pakkumist ning see on andnud häid tulemusi. Oleme sel sügis-talvisel hooajal müünud eelmise aastaga võrreldes 60% rohkem särke, 40% rohkem ülikondi, 30% rohkem pükse ja 40% rohkem pintsakuid.Montoni meestekollektsioon on näidanud sel sügisel ka tervikuna väga häid müügitulemusi. Montoni meestekollektsioon on kasumlik ning kasumi kasv ruutmeetri kohta on igas kuus ületanud selgelt eelmise aasta tulemust.

Minevikus on valuutakursid muutnud teie ettevõtte tulemused sageli hüplevaks. Kui suurt tähelepanu pöörate kursiriski maandamisele?

Meie kasumiaruandest väljaloetava valuutariski tekitavad meile eelkõige Ukraina grivna ja Vene rubla. Võimalusel kasutame nii-nimetatud naturaalset valuutariski maandamist ehk üritame vastava valuuta tulud ja kulud tasakaalu viia. Me ei kasuta valuutariski maandamiseks derivatiive. Lisaks on meil USA dollari valuutarisk, mis ei väljendu otseselt valuutamõju all, kuid mõjutab kaupade sisseostuhinda. Siinkohal on meil erinevad viisid (kokkulepped tarnijatega jms) riski maandamiseks.

Baltika poodides on väga kvaliteetseid ja viisakaid riideid, aga kahjuks neid ainult alates "M" suurusest. Ei ole leidnud sealt kunagi midagi suurusele "S". Kas tõesti ei ole sellele nõudlust?

Kahjuks ei ole küsija täpsustanud, millise meie brändi kohta küsimus käib ning kas peetakse silmas meeste- või naistekollektsiooni – see aitaks vastuses täpsem olla. Sellest tulenevalt kommenteerin üldisemalt me brändide toodete suurusskaalasid, keskendudes väikestele suurustele. Erinevate suurusnumbrite jaotus ja osakaal kollektsioonis sõltub brändi sihtkliendist ning varasemate hooaegade müügianalüüsidest.Monton pakub suurusnumbrit S nii naiste- kui meestekollektsioonis. Naistekollektsioonis on paljude toodete mudeleid (nt trikotaažtopid, kudumid, kleidid, püksid ja seelikud) saadaval lisaks ka 32 ehk XS suuruses. 32 suurust pakume vähem jakkides ja ülerõivastes, mis on mõeldud kandmiseks teiste rõivaste peal. Montoni naistekollektsiooni põhimüük tuleb just suurustest S ja M.Mosaici naistetooteid on saadaval nii suuruses S kui osa tooteid ka suuruses 32, Mosaic ei paku S suurust meestekollektsioonis. Baltman pakub tooteid alates suurusest 46, osa mudeleid ka alates suurusest 44. Ivo Nikkolo väikseim suurusnumber on 34.

Millal hakkab Baltika eelistama kiirmoe asemel üle mitme hooaja kantavate kvaliteetrõivaste tootmist naturaasetest kangastest - täissiid, peenvillane, linane, kanep jne?

Naturaalsetel kangastel on meie brändide kollektsioonides oluline osa.100% naturaalsed kangad moodustavad ca 15% Baltika kangaste sisseostumahust – meie brändide kollektsioonidest leiab nii täissiidi, erinevat tüüpi villaseid tooteid kui linast, millel on suvistes kollektsioonides väga oluline osa ning mis on klientide poolt väga nõutud. 30% meie kasutatavatest kangastest sisaldab vähesel määral sünteetilisi ja tehiskiudusid.Rõivatööstus ei saa tänapäeval hakkama päris ilma sünteetiliste kangasteta, kuna sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib tänu neile paremini vormis ja kortsub vähem – kõik need on ka klientide poolsed ootused ja soovid rõivastele.

Kas Baltika ühe suurema aktsionäri, pikaajalise kasumi teenimise kogemusega ENA know-how'st ja soovitustest on ettevõtte juhtimisel abi olnud?

Kõikide meieni jõudnud nii suuremate kui väiksemate aktsionäride nõuandeid oleme arutanud ja osasid kindlasti ka kasutanud. Siinkohal tasub märkimist, et ENA on kinnisvaraarendusvaldkonnas tegutsev ettevõte Rootsis.

Millal te tõstate tunnipalka tootmistöötajatel ja müüjatel?

Meie õmblustehaste töölistel tõstsime töötunni tasusid käesoleva aasta sügisel ning kavas on tõsta ka 2013. aasta alguses. Jaesüsteemi töötajate tunnipalkades pakume täna kaubandussektori keskmist töötasu. Teame, et konkurents on lähiajal tihenemas eeskätt turule sisenevate uute brändide ning uute avatavate kaupluse näol, kes kõik on vajamas teenindajaid. 2012. aastal muutsime oma tulemustasusüsteemi, mille raames on teenindajal veelgi selgemalt ja otsesemalt võimalik oma töötasu mõjutada. Lisaks on meil teenindajatel erinevad palgatasemed, kus on igaühel võimalik kõrgemale tõusta lähtudes ametialastest oskustest ja töötulemustest.

Peagi avab Eestis oma uksed Rootsi ülisuur rõivakett H&M. Kas peate ka hakkama oma rõivaste hindu allapoole korrigeerima?

Suuremat konkurentsi avaldab H&M tõenäoliselt väiksematele rõivakauplustele ning noortele suunatud ja odavama hinnaklassiga brändidele. H&M toob Eesti rõivakaubandusse uut aktiivsust – mida rohkem rõivabrände, seda enam hindavad ostjad kvaliteetset toodet, unikaalsust ja head teenindust.Meie brändide hinnapoliitika ei ole mõjutatud konkurentidest, vaid me eesmärk on pakkuda oma klientidele parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Meie selgeks tugevuseks on ülikonnad, formaalsed rõivad ja siinsesse kliimasse sobivad ülerõivad. Loomulikult jälgime konkurente ja uusi turule sisenejaid ning nende mõju rõivakaubandusele laiemalt.Siinkohal võib näiteks tuua me suhteliselt värske kogemuse Lätist. H&M avas septembris kaupluse Riia Gallerija Centrsi ja Alfa kaubanduskeskuses, kus asuvad ka meie Montoni poed. Senised tulemused näitavad, et kui H&Mi sisenemine tõstab kaubanduskeskuse trafficut ehk külastajate arvu, siis kasvavad seeläbi ka Montoni traffic ja müük. Seega on saanud kinnitust me varasem kogemus, et uued kaubanduskeskused ja uued brändid genereerivad turul lisaraha ja uusi kliente, mis jagunevad tugevate rõivabrändide vahel.

Kas Baltika juhtkond on analüüsinud erinevate kaubamärkide müügipindade konsolideerimise võimalikku mõju kontserni majandustulemustele? Mis on see oluline põhjus mis kaalub üles saavutatava kokkuhoiu eelkõige inimressursis ja müügiefektiivsuses?

Oleme võtnud kasutusele n-n multibränd poekontseptsiooni, kus suurematel poepindadel pakume tarbijatele lisaks põhibrändile ka valikut teiste meie kaubamärkide kollektsioonidest.Hea näide on Baltika Kvartalis asuv Moetänava kauplus, mis on meie suurima käibe ja kasumiga kauplus kogu süsteemis.Multibrändi konptsetsiooniga kaupluste müük andis me novembri jaemüügist 26%.Samas teame, et brändipõhiste kaupluste opereerimine tagab meile kokkuvõttes suurema turuosa ja kasumlikkuse. Kindlasti ei ole multibrändi kontseptsioon välisturgudel piisavalt konkurentsivõimeline.

Hr Milder, Baltika läbis kriisi olukorras, kus juhtkond omas ettevõttes suuroslaust. Kriisi ajal langes aktsia hind 95%, ettevõte vajas korduvalt aktsionäride abi. Tehti ränki juhtimisvigu, mille tulemusena pole Baltika kasumlikkus veel 4a hiljemgi ligilähedane kriisieelsele. Samal ajal on Baltika juhtkonda äärmiselt heldelt tasustatud mitme "motivatsioonipaketiga", kus juhtkonnale on antud peaaegu tasuta optsioone. Küsimus: 1) Kui suurt osalust või optsioonipaketti on teile isiklikult vaja, et oleks piisavalt motivatsiooni hommikul tõusta ja tööle minna? Kas tänasest osalusest ja optsioonidest piisab või peaks aktsionärid arvestama vajadusega lisamotivatsiooni järgi? 2) Kas teie isiklik panus ettevõtte juhina oleks olnud halvem, kui eelnimetatud motivatsioonipakette poleks teile antud? 3) Kas olete kordagi kaalunud optsiooniprogrammi laiendamist vaid neile juhtkonna liikmetele, kel pole suurosalust ettevõttes? Kas peate suuraktsionäri pidevat optsioonidega motiveerimist normaalseks käitumiseks?

Ma ei ole nõus teie poolt viidatud ränkade juhtimisvigadega ettevõtte kriisist väljajuhtimisel. Juhtkonna optsioonidega seonduvat kommenteerisime pärast vastavate otsuseprojektide avalikustamist ja otsuste vastuvõtmist tänavu kevadel, mis jõudis Äripäeva vahendusel ka lugejateni.Baltika on optsioone kasutanud juhtide motiveerimise vahendina pikema aja jooksul. Optsioonide hinnad on alati olnud kas turuhinna või sellest kõrgema tasemega. Viimase optsiooni ei ole tegemist uue, vaid 2010. aastal kinnitatud, kuid mitterealiseerinud optsiooniskeemi asendamisega.

Apranga müük kasvas nov 17,6%,Baltikal ainult 2%,millest selline mahajäämus konkurendiga võrreldes?

Baltika ja Apranga novembri müügitulemuse sisuliseks võrdlemiseks peaks analüüsima müügiefektiivsusi (müük ruutmeetri kohta), mille novembri kasv oli meil eelmise aastaga võrreldes 12% ning Aprangal hinnanguliselt 14%. Samuti tasuks tähele panna, et meie opereerime viies Riigis ning Apranga tegutseb ainult Baltikumis. Peame novembri 12% müügiefektiivsuse kasvu väga tugevaks tulemuseks.

Kas Bastioni kaubamärgi alt hakkab kaup tulema nüüd sama kvaliteediga nagu Baltika varem on tootnud?

Oleme sõlminud Bastioniga kokkuleppe, et Bastioni kollektsiooni tootmine jätkub praegu Bastioni tänases tootmises. Edaspidi jätkub Bastioni kollektsiooni tootmine Baltika Lasnamäe ja Ahtme tehastes, mis tagavad sama kõrge kvaliteedi.Oleme kinnitanud, et Bastioni positsioneering, pakkumine, kollektsiooni käekiri ning naiselikule figuurile sobiv avaram istuvus jäävad samaks. Sel eesmärgil on Baltikaga liitunud Bastioni tänased disainerid ja konstruktorid ning kaubamärgi senine peadisainer ja asutaja Merike Pääro panustab brändi arengusse edasi konsultandina.

Meedia vahendusel on selgunud, et Meelis Milder ei näe H&M ketti Baltikale konkurendina. Olgu asjakohane viidegi ära toodud: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/milder-ma-ei-nae-hmi-konkurendina.d?id=63831482 Tean mitmeid inimesi, kes antud väidet naeruväärseks peavad. Ehk seletaksite neile, kes rõivaärist suurt midagi ei tea, kuid konventsionaalsele loogikale toetudes eelpool nimetatud arvamust evivad - kuidas siis ikkagi nii?

Palun vaadake vastust varasemale H&Miga seotud küsimusele.Teie poolt toodud väide on kontekstiväline - loomulikult on kõik rõivabrändid teoreetiliselt omavahel konkurendid. Mina lähtusin oma toonases vastuses konkreetselt meie brändide ja H&Mi positsioneeringu piisavalt suurt erinevust.

Palju õnne Bastioni kaubamärgi omandamise puhul! See teeb Teile au ja annab lisaväärtust. Kuna omandamine kohustab anda majandusvabaduses endast parim, et kasum saaks olla kasvav, siis kas olete mõelnud kaugtöö vormis (interneti teel, Baltika töölauda koormamata) kasutada analüüsijat, raamatupidajaid? Kui jah, siis tõestab seegi paindlikkust muudatustesse kulude kokkuhoius. Edu!

Täname õnnitluste eest ning oleme nõus, et Bastion annab meie portfellile lisaväärtust.Praegu ei kaalu me tugifunktsioonide rakendamist kaugtöö vormis.

Kas peate eetiliseks tehingut, kus ühelt poolt antakse börsiettevõtte juhtkonnale suurosaniku häälete toel väga suur optsioonipakett ja teiselt poolt emiteeeritakse samale suuraktsionärile suunatud emissiooni käigus suur hulk aktsiaid väga madala hinnatasemega?

Vaadake palun varasemat  vastust.Juhtkonna optsioonidega seonduvat kommenteerisime pärast vastavate otsuseprojektide avalikustamist ja otsuste vastuvõtmist tänavu kevadel, mis jõudis Äripäeva vahendusel ka lugejateni. Baltika on optsioone kasutanud juhtide motiveerimise vahendina pikema aja jooksul. Optsioonide hinnad on alati olnud kas turuhinna või sellest kõrgema tasemega. Viimase optsiooni ei ole tegemist uue, vaid 2010. aastal kinnitatud, kuid mitterealiseerinud optsiooniskeemi asendamisega.Vahetusvõlakirjade otsuse poolt hääletas 2012. aasta aktsionäride üldkoosolekul 78,1% aktsionäridest.

Kas Bastion`i tootmine jääb Bastionile Telliskivi tänavale? Või on mõtekam sealt ära kolida ühe mütsi alla ? Bastion´i käive ju vaid paar % Baltika omast. Miks mina, kui pidev Monton´i toodete ostja ei saa kohe allahindlust, pean pidevalt teatud ostusumma täis saama. See ju lausa sunnib minema kõrvalasuvate välismaiste konkurentide poole

Kordan siinkohal varasemale küsimusele antud vastust: Oleme sõlminud Bastioniga kokkuleppe, et Bastioni kollektsiooni tootmine jätkub praegu Bastioni tänases tootmises. Edaspidi jätkub Bastioni kollektsiooni tootmine Baltika Lasnamäe ja Ahtme tehastes, mis tagavad sama kõrge kvaliteedi.

1)Kas Te rohkem usute või loodate Baltika edu taastumisse. 2)27.11.2008 oli ÄP-s lugu, kus pidasite väga lolliks ideeks seda, kui Baltika aktsiaid tol hetkel müüa. Müüsin ikka, kuna juhtide tegevus ei ole läbipaistev ja usaldusttekitav. Tänaseks on hind ca -30% madalamal. Kuidas lohutate neid kes ettevõtte juhti uskisid ja täna oma positsiooni vaatavad? Lugu ise asub siin. "Baltika aktsiate müük pole tänase hinna juures mõistlik, kinnitas ettevõtte juhatuse esimees Meelis Milder." http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=0b2d4b09-2eda-4056-8bde-04471f0c14a0

Ma mitte üksnes ei usu, vaid olen kindel ja Baltika meeskond teevad kõik endast oleneva Baltika edu taastamiseks. Vaadake palun lisaks eelmist vastust.

Baltika aktsia on maksnud ka üle 9 euro. Kas on neil, kes siis Baltikasse uskusid ja sinna oma raha paigutasid, ka lootus sellel sajandil oma raha tagasi saada?

Meie võimsuses ei ole määrata ettevõtte aktsiahinda. Meie jaoks on kriis seljataga ja hetkel valmistame ette strateegiat 2015, mis peaks ettevõtte tulemused viima vähemalt kriisieelsete aegade tasemele. Kuidas reageerib selle plaani elluviimisele aktsia hind, jääb investorite otsustada.

Baltika juhtkonnal on teatavasti oluline osalus ettevõttes. Selle tagatisel on võetud olulisi kohustusi. Teatavasti Baltika ei ole investoreid rahavooga rõõmustanud, otse vastupidi. Eeldades, et Baltika juhtkond on tegelenud peamiselt Baltikaga, siis ilmselt peamised sissetulekud saavad ka sealt tulla. Kuidas sellises olukorras on juhtkond suutnud võetud kohustusi finantseerida ja kust pärinevad vahendid, mille jagu juhtkond on ettevõttesse raha juurde pannud, kui ametlikult Baltikast rahavoogu ei ole tekkinud?

Nii nagu mõni varasem küsimus, ei ole ka antud küsimus tänase kaubandusvaldkonna intervjuu teema, mis keskendus me brändidele ja Bastioni kaubamärgi ostmisele.