Kuna Lõuna-Eesti kauplustes on alkoholi müügimahud märgatavalt vähenenud, siis olukorra pikaaegsel püsimisel ei ole välistatud, et hakatakse mõningaid kauplusi sulgema.
„Lõuna-Eesti kauplustes on meil sel aastal kange alkoholi ning õlle müügimaht vähenenud 23% sh kange alkoholi maht on vähenenud 32%. Üle Eesti jääb samuti silma eelkõige kange alkoholi müügimahu vähenemine kokku 13%,“ räägib Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido. Ta lisab, et kuna numbrid räägivad iseenda eest ning kui taoline olukord püsib veel pikalt, siis ei ole välistatud, et mõni pood tuleb neil tulevikus sulgeda.
Maxima Eesti ostuosakonna direktor Kristina Mustonen rääkis, et võrreldes alkohoolsete jookide müüki Valga Maxima XX kaupluses tänavu ja mullu augustis, siis tuleb tõdeda 50% langust. „Müügi märgatav vähenemine algas tänavu märtsis, kui nägime aastases arvestuses järsku 30-protsendilist vähenemist,“ ütles ta. Lisades, et tänaseks on piirikaubandus hakanud mõjutama ka juba kaupluse kogumüüki – näiteks augusti käive oli 7% madalam kui aasta varem. Samal ajal kasvas nende Läti kolleegide andmetel Valka poes alkoholi müük märtsis 26% ja augustis juba 35%. Samuti kasvas Läti kaupluse kogukäive augustis 5%. Mustoneni sõnul võib sellest järeldada, et Valga inimesed eelistavad Valka kaupluses ka oma muud sisseostud sooritada.
„Tänase olukorra on põhjustanud eelkõige alkoholi aktsiisimäära tõus ja sellest tulenev märgatav hinnaerinevus Lätiga. Oleme arvamusel, et piirikaubanduse tuntavast kasvust tingitud olukord aitaks kõige paremini leevendada järgmiseks aastaks planeeritud aktsiisimäära tõusu edasilükkamine,“ ütles Mustonen. Täiendades, et Eesti kauplejana on nende võimalused Läti kauplusega hinnas konkureerida olematud, kuna pelgalt siinsed tarne- ja aktsiisikulud ehk sisseostuhinnad on juba kõrgemad Läti kaupluse jaehindadest.
Selveri juhatuse liikme Kristi Lombi sõnul ei ole nad alkohoolsete jookide hindu langetanud piirkondlikult ning tema sõnul mõne protsendiline allahindlus olukorda ka ei muudaks.
Samuti ei ole alkoholi tavahindasid piiriäärsetes kauplustes muutnud Rimi. „Küll aga oleme sealsetes kauplustesse pannud müügile mõned erihinnaga tooted,“ rääkis Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.
„Selveril on esinduskauplus igas maakonna keskuses ning seda me muuta ei plaani,“ ütles Lomp. Kuid ta lisas, et olenemata Eesti vabariigi alkoholipoliitikast jätkavad nad kindlasti tegutsemist ning ilmselt profileerivad ümber enda kaubagruppe, et majanduslikult jätkusuutlik olla.
Lombi sõnul on raske spekuleerida konkurentide tegevuste üle, kuid ta usub, et väikesed Lõuna-Eesti kauplused on täna tõsise löögi all ning lähema kuu jooksul kuuleme veel mitmetest sulgemistest.
Bats ütles, et Rimi kaupluseid nad seal piirkonnas kindlasti alkoholi müügimahu vähenemise tõttu sulgema veel ei pea. „Ilmselt see mõjutab enam väikekaupmehi, keda alkoholimüügi sedavõrd suur langus paneb ehk uksi sulgema.“
„Kui me räägime kaubanduse kokku tõmbamisest, siis kaupluste sulgemine pole sugugi välistatud. Täna tegutseb 12 600 elanikuga Valgas kaheksa erinevad kauplust ning piirikaubanduse mõju on neile kõigile tuntav,“ ütles Mustonen. Lisades, et aktsiisitõus võib jaeturul toimuvaid muutusi vaid kiirendada. Sellegi poolest näevad nad Maxima kauplust ka edaspidi Valga ühe suurima poena.
Seotud lood
Uuringufirma Norstati Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse uuring näitab, et tänavu on Läti piiripoodidest alkoholi ise ostnud või lasknud tuua 28 protsenti tööealistest eestimaalastest.
Täna tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituut kaubandus-tööstuskoja tellimusel tehtud piirikaubanduse teemalise uuringu tulemusi. Selgus, et 7 protsenti täiskasvanud elanikest käis möödunud aastal spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas, 16 protsenti elanikest ostis Lätist alkoholi läbisõidul. Üha kasvava trendina ostetakse teiselt poolt piiri ka kütust, toidu-, ehitus- ja muud kaupa.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel müüdi juuni lõpu seisuga juba 18 protsenti Eestis tarbitavast kangest alkoholist Läti kaudu. Maikuus oli piirikaubanduse osakaal veel 10 protsenti. Sellel aastal on iga kuuga müügid Läti kaudu kahekordistunud. Eesti riigile jääb tänavu piirikaubanduse mõjul laekumata 15-20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu alkoholilt, mis müügiks Lätti viiakse, kuid tegelikult Eestisse tagasi tuuakse.
Valga ning Ikla piiripunktis töötavaid Alko1000 alkoholikauplusi pidava ettevõtte juhatuse liikme Einar Visnapuu sõnul pole erinevalt töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski arvamusest nende tegevus katse aktsiisidest kõrvale viilida.