Apteekritel pole apteekide väljaostuks vajalikku 200 miljonit eurot

“Teades, et üks apteek maksab pool miljonit kuni miljon eurot ning vaadates kui paljud apteegid tuleb praegu kehtiva ravimiseaduse alusel sundvõõrandada, on riik pannud proviisoritele ilmselgelt üle jõu käiva ülesande,” selgitas Jankelevitsh. “Perearstid on juba üle jõu käiva pangalaenu küsimusega üksi jäänud.”

Kui seadus sellisel kujul püsima jääb, peab riik Jankelevitshi sõnul võimaldama apteekritel kuidagi apteegid ära osta ning samas välja töötama mõistlikud mehhanismid apteekide võõrandamisel õiglase hinna saamiseks. “Apteekide omanikel on võimatu oma vara õiglase turuhinnaga müüa, sest seadus tegi võimalike ostjate ringi väga kitsaks ning pealegi pole võimalikel ostjatel selleks finantsvõimekust,” selgitas ta.

Alates 2006. aastast ei ole Eesti ravimite jae- ja hulgiturule sisenenud ühtegi uut investorit. “Vertikaalse integratsiooni keelu ja omandipiirangute kehtestamine on reeglite muutmine mängu ajal kui panused on tehtud. Sisuliselt on aga tegemist apteekide sundvõõrandamisega. Kindlasti ei saa mööda vaadata ka signaalist, mida selline seadusemuudatus Eestist tervikuna jätab. Eestit on seni tuntud turumajanduse ja atraktiivse investeerimiskeskkonnana, mis saab hoobi kui sadu apteeke hakatakse sundvõõrandama,” ütles ravimikaubandus ettevõtte juht.

Alternatiivse stsenaariumina juhtis Jankelevitsh tähelepanu ka Konkurentsiameti prognoosile, et kujunenud olukorras võidaksid turuosa need ettevõtjad, kellel on keskmisest suurem valmisolek seaduse nö hallis alas laveerida. Selle tulemusel kaotab ka riik, sest kulud lähevad hallide skeemide ja ebaefektiivsuse tõttu üles.

Jankelevitshi sõnul ei ole kaasaegne apteek enam lihtsalt ravimipood, vaid on tervishoiusüsteemi osa, mis aitab haigekassa finantseeritavaid tervishoiukulusid kokku hoida. “PwC aruande kohaselt hoidsid kõik apteegid ainuüksi ravimite väljastamisega seotud nõustamise abil kokku 2012. aastal umbes 20 miljonit eurot haigekassa raha ning täna on see number juba kindlasti suurem. Samas võib realiseeruda ka vastupidine stsenaarium - hoopis riik peab apteegisektorit toetama,” sõnas Jankelevitsh ja lisas, et on arusaamatu miks peab riik doteerima valdkonda mis praegu toimib eraettevõtluse rahaga.

Ravimiseaduse muudatus, mis jõustus 1. juulil 2014. aastal kehtestab vertikaalse integratsiooni keelu mis tähendab, et apteegi omanikuks ei või olla ravimite hulgimüügiettevõte ega tema mõjuvõimu all olev ettevõte. Praegused apteekide omanikud peavad võõrandama 220 apteeki hiljemalt 1. aprilliks 2020 kui lõpeb seadusega ette nähtud üleminekuperiood. Lisaks sätestab seadus ka apteekide omandipiirangu, mis jõustus 20. märtsil 2015. aastal ja mille järgi võib apteegi enamusosanikuks olla ainult proviisor, kes tohib omada kuni nelja apteeki.