T1 Mall of Tallinn tahab muuta kaubanduskeskuste mõttemalli

„Pole saladus, et T1 arendamise ajalugu on üsna pikk. Esialgne projekt oli valmis juba 1999. aastal. Aga see seisis pikalt riiulis ning lõpuks me rebisime selle puruks, sest ei tahtnud ehitada ühte järjekordset tavalist kaubanduskeskust, milliseid on Tallinnas piisavalt,“ rääkis Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor. Ta rääkis, et 15-20 aastat tagasi projekteeritud keskuste aeg on läbi, sest tänapäevane kaubanduskeskus peab pakkuma seda emotsiooni, mida läbi nutiseadmete ei saa ning e-poest pole võimalik osta.

„T1 Mall of Tallinn ei kavatsegi teistega võistelda ruutmeetrite nimel. Meile on oluline kompaktsus ja klientide mugavus. Tahame väärtustada inimeste aega ja pakkuda neile kilomeetrite läbimise asemel loogilist tervikut, kus keskus on kui osa avatud linnaruumist ühe katuse all elamuste, naudingute, meelelahutuse ja loomulikult klassikalise ostualaga,“ selgitas Remmelkoor.

T1 Mall of Tallinn on osa tulevasest uuest linnasüdamest koos Tallinna uue raudteejaama ja linnaväljakuga, kus peatuvad kesklinna Lennujaamaga ühendavad trammid ja tulevikus ka Eesti sisesel marsruudil sõitvad bussid.

Kaubandus- ja meelelahutuskeskusesse tuleb 730 ruutmeetri suurune mahemarket, mis on suurim ja unikaalseim kogu Baltikumis. „Seal saab olema kõik toidumaailma osad. Lisaks tuleb keskusesse lisaks Selverile ka veel kuus kuni seitse erinevat väikest spetsialiseerunud toidukauplust.“ Remmelkoori sõnul on see palju põnevam, kui tavaline jalatsipood, mille pärast inimesed keskusesse tulevad. „Mahemarket peaks tooma keskusesse ka uut klientuuri, kellele üldiselt ei meeldi kaubanduskeskustes käia.“

Tänapäeva suurte kaubanduskeskuste probleem on suur pindala, kus inimesed ei leia üles soovitud kauplust ning eksivad keskusesse ära. „Meie keskus läheb kõrgustesse ning sellega väldime pikki teekondi. Eskalaatoriga korrus kõrgemale liikuda on inimestel hulga lihtsam ning ta saab kergemini aru, kus miski asub“ rääkis Remmelkoor. Lisaks pääseb igale korrusele ka parkimismajast, mis on klientidele väga mugav.

T1 Mall of Tallinn pöörab oma sisekujunduses suurt tähelepanu ka keskuse üldaladele. „Puhkealad on sama tähtsad, kui kauplused, need peavad olema sellised, kus inimesed tahavad maha istuda ja tal on seal mugav olla. Tähtis on ruumi kvaliteet, kõrgus, materjalid ja valgustus.“

Remmelkoor rääkis, et neil on hetkel umbes 60% välja renditavatest pindadest lepingutega kaetud. „Nüüd käib tihe töö rahvusvaheliste kaubamärkidega, et lepingud kinnitada, kuna saame neile öelda keskuse avamistähtaja. Meie eesmärk on avada järgmise aasta oktoobris selline kaubanduskeskus, kus on hetke kõige parem rentnike kooslus. Seega ongi täiesti normaalne, et meil ei ole kõik renditavad pinnad lepingutega kaetud.“ Remmelkoor tunnistas, et keskuse avamise nihkumise tõttu on lepingust loobujad võimalik kokku lugeda ühe käe sõrmedel. „Praegusel ajal on palju tööd, et 2011. aastal sõlmitud lepingud pikendada ning tegeleda nende soovidega pinda suurendada või vähendada,“ ütles ta. Lisades, et ehk varsti on võimalik juba rääkida ka konkreetsetest nimedest, kes keskusesse tulevad.

Skyparki juhatuse liige Alar Kajari sõnul on ainuüksi T1 Mall of Tallinna katusele tulev vaateratas, mille sarnaseid on maailmas vaid viis ja seni ainult Aasias, lisab Tallinnale juurde ühe tõmbekeskuse ja muudab pealinna siluetti. „Norstati uuringu järgi toob ainuüksi vaateratas Tallinnasse ligikaudu 45 000 turisti aastas,“ kommenteeris Kajari.

Nad usuvad, et elutervesse lapsepõlve peab kuuluma rohkem aktiivset liikumist ja vähem virtuaalseid ahvatlusi. „See on ka põhjus, miks keskusesse tuleb ligi 7000 ruutmeetri suurune lasteala koos käed külge teaduskeskusega, liumägede ja turnimislinnakutega. Sellest saab regiooni suurim siseruumides asuv kogupere meelelahutuskeskus.“

Vaateratta rajamist toetab 1,44 miljoniga Euroopa Regiooniarengu Fond, kokku investeeritakse meelelahutusala rajamisse 5 miljonit eurot.

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles, et Tartu maantee ja Peterburi tee piirkond on Tallinna üks kiiremini arenev piirkond. „Siia tuleb Tallinna värav – trammiühendus, bussiterminal, lennujaam – sellest saab üks meie pealinna süda, värav ja sõlmpunkt, mis toob kindlasti juurde uusi töökohti ja turiste,“ rääkis Aas.

„Selline sõlmpuhkt, kus lennukite, rongide, busside ja trammide väravad otse Tallinna kesklinna külje all ristuvad, on põhjamaade ja Euroopa mõistes ainulaadne. Mujal on pealinnad juba nii terviklikult välja ehitatud, et kõikide transpordiliinide sidumine ühes konkreetses punktis on võimalik üksnes elu epitsentrist kaugel äärelinnas,“ rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan. Ta lisas, et sellest sünergiast, mida uus keskus koos oma transpordisõlmega loob, ei kujune mitte ainult värav Tallinnasse, vaid värav Eestisse.

TULEKUL KINNISVARAARENDUSE KONVERENTS:  23. mail toimuval Kinnisvaraarenduse konverentsil räägime hetkel töös olevate mastaapsete arendusprojektide kujunemisloost, ehitamisest finantseerimisest ja lõpptarbijate leidmisest.  Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.