Nielseni Baltikumi äriarendusjuht Margo Kurisoo rääkis, et 8 aastaga on vähenenud toidukaupluste koguarv 24%, kõige enam on kinni pandud alla 100 ruutmeetriseid kauplusi.
- Haabersti Maxima XXX kauplusi oli üks suuri hüpermarketeid, mis eelmisel aastal uksed avas Foto: Kristi Kamenik
„Jätkub kaks aastakümmet kestnud trend, et väikeseid poode jääb vähemaks ning suuri poode tehakse juurde,“ sõnas Kurisoo. Ta usub, et alkoholipoliitika tõttu võib olla tõesti pandi mõningad väikepoed kinni, kuid tema hinnangul on see pikemaajalisem turu areng ja muutus. „Moodsaid suuri kauplusi tuleb juurde ning inimesed tahavad laiemat valikut.“
Toidukaupluste formaadimuutuse trendis on näha, et eestlased eelistavad ostelda üle 1000 ruutmeetri suurtustes super- ja hüpermarketites. Kurisoo sõnul on Lätis ja Leedus samuti kaubandus olulises osas koondunud suurtesse poodidesse, kuid ka väiksemad poed on säilitanud tähtsa koha.
„Hüper- ja supermarketite arvu poolest miljoni elaniku kohta oleme Euroopas 5 kohal peale Norrat, Austriat, Taanit ja Saksamaad. Eestist eespool asetsevatel riikidel on suur osakaal väikestel supermarketitel (400-1000 ruutmeetrised kauplused),“ rääkis Kurisoo. Ta lisas, et Eesti paistab silma väga suure hulga üle 2500 ruutmeetriste hüpermarketitega.
„Meil on hüpermarketeid ning suuri supermarketeid väga palju ja ega väga palju ruumi nende juurde ehitamiseks ei ole,“ ütles ta.
Seotud lood
Nielsen Baltikumi äriarendusjuht Margo Kurisoo tutvustas Nielseni Shopper Trends seminaril Coca-Cola tellitud Euroopas läbi viidud uuringut, kus selgus, mis on väikeste poodide edu valem.