Eestis on interneti kasutajate hulga kohta veel vähe e-ostlejaid

Kui Eestis on kogu füüsiliste kaupade turust netiostude osakaal 7,7%, siis Euroopas on see number 11,3% ning seega jääb Eesti sarnaselt teiste alles kasvavate turgudega Euroopas aktiivsuselt tagantpoolt kolmandale kohale. Eestlastest veel vähem kasutavad e-poode kaupade ostmiseks vaid lätlased ja sloveenlased. Kõige usinamad ostlejad on Inglismaal, kus internetiostude osakaal on ligi 14% kõikidest füüsilistest kaupadest.

„Uuringud näitavad lisaks, et Eestis teostab regulaarseid internetioste 33% interneti kasutajatest, mis aasta varem oli veel 29%. See tähendab, et meil on veel kõvasti potentsiaali, et ka meie ülejäänud regulaarselt internetti kasutavad inimesed hakkaksid e-ostlejateks, sest Eesti eeliseks on väga hea interneti kättesaadavus,“ selgitas DPD E-ärisuuna juht Margot Posti. „Kui Eestis on netile regulaarne ligipääs 91% rahvast, millega olema ka Euroopas paremuselt kolmandal kohal, siis näiteks Rumeenias on see number kõigest 58%, aga samas on seal e-ostlejaid lausa 43% kõikidest interneti kasutajatest.“

Euroopas teeb vähemalt ühe füüsilise eseme ostu kuus ligikaudu 54% interneti kasutajatest ning Inglismaal isegi 66%. See tähendab, et keskmiselt teeb Inglismaal üks ostja aastas 10,8 ostu. Eestis jääb netitellimuste arv kõigest 1,7 juurde.

Põhjuseid, miks Eesti inimesed nii aktiivselt netist kaupu veel ei osta on mitmeid. „DPD uuringute järgi on eestlastele e-ostude tegemist takistavate tegurite eesotsas soovitava toote laos mitte olemine, vigased või halvasti üles ehitatud veebilehed ning teiste kasutajate kehvad hinnangud,“ selgitas Posti. „Meie inimestele on oluliseks aspektiks ka tagastamise teema. Eestlased ei ole harjunud kaupa tagastama ja arvavad siiani, et e-ostude puhul on see liiga keeruline protsess, kuigi tegelikult pole see nii.“

„Madala aktiivsuse mõjutajaks võib olla ka kehv eelnev ostukogemus. Kui võrrelda tootekategooriate põhiselt andmeid aastataguse DPD uuringuga, siis selle järgi ostavad eestlased e-poodidest näiteks jalanõusid 7% vähem. Ilmselt on saadud vale suurus või muud moodi kehv kogemus ja nüüd ei julgeta väga uuesti tellida.“ Lisaks tõi DPD e-ärisuuna juht välja, et võrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis tegelikult juurdepääs füüsilistele kaubanduskeskustele ja kauplustele ülimalt hea – nad on lähedal ja avatud iga päev küllaltki pikalt. Seega võib kaubanduskeskusest ostmine tunduda Eesti inimese jaoks kohati kiirema ja mugavamana.

„Mõningatele takistavatele teguritele vaatamata on e-kaubandus siiski järjest kasvav trend ning uutel põlvkondadel, kes juba maast madalast nutiseadmega elanud, on ostuharjumused hoopis teised,“ märkis Margot Posti. „Kindlasti on ostuharjumuste kujunemisel suure mõjuga ka e-kauplejaid ja transpordi ettevõtted, kes uusi ja mugavamaid lahendusi pakkudes muudavad e-ostlemist üha rohkem meie igapäeva osaks.“