Turvalise Ostukoha märgis on juba 101 e-poel

Eesti on internetikasutajate protsendilt rahvaarvust, pakiautomaatide ja kullerite väljaarendatud võrgustiku ning kättesaadavuse poolest maailmas absoluutselt esirinnas. E-ostlemine kasvas eelmisel aastal 37% ning on kasvanud 2018.a. 9 kuuga lisaks 11%.

Eestis ei ole kahjuks e-ostude arv ja kordusostude arv nii suur, kui mitmes suures Euroopa riigis (Saksamaal ja Suurbritannias). Viimases on hästi levinud tasuta transport, väga head ja pea piiranguteta tagastamisõigused 14 päeva jooksul. Tõsi, ukse taha toodi piimapudeleid juba enne II maailmasõda. Ka sealsed inimesed usaldavad e-poode rohkem. Pigem just tarbijale suunatud paindlikkuse, tagastamis- ja müügitingimuste poolest.

Eesti E-kaubanduse Liit väljastab e-poodidele “Turvalise Ostukoha” märgist. Selleks, et märgist saada, peab e-pood vastama reale tingimustele, neist kõige olulisemad on läbipaistvus, selged müüja andmed, müügi- ja tagastamise ning isikukaitse andmete täitmise tingimused, mis on kooskõlas Tarbijakaitseameti, Andmekaitseinspektsiooni kui ka heade tavadega.

Kuigi igakuiselt esitatakse 10neid taotlusi, on rahuldatud vaid napp kolmandik. Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Vääti sõnade kohaselt on e-poodides valitsevad tingimused väga erinevad ning peab tõdema, et 10st 9`l ei ole tingimused korrektselt kas sõnastatud või on puudulikult. “Meie kogemuse põhjal saavad 10st 9 taotlust 1-3 lehekülge tagasisidet, mida tuleks kõike muuta ning täiendada. Esineb veel tänasel päeval ka selliseid üllatusi, kus e-poest võid leida näiteks “kui oled meile 2x aasta jooksul kauba tagastanud, rohkem tellida ei saa!”,” rääkis Väät.

Tema sõnul on peamiselt probleemiks tagastus- ja müügitingimuste sõnastus, isikuandmete kaitsele mitte tähelepanu pööramine või puuduvad kontaktandmed, kontakteerumise aeg jpm. Seetõttu ongi E-kaubanduse Liidu tegevjuhi sõnul vaid 101 e-poodi saanud Turvalise Ostukoha märgise, mis teisest küljest jällegi tõstab nende väärtust, kes märgist kannavad. “Ka märgise kandjad võtavad kohustust tõsiselt.” Tema sõnul on nende poole aegajalt ka mõni tarbija pöördunud, kellel on mõni pretensioon märgise kandjaga. “Me alati edastama ka meile laekunud pretensioonid, kuna seisame märgise tingimuste täitmise ja kontrolli eest. Reeglina saame nii vastuse kui ka lahenduse, mis müüja juba tarbijaga kokku leppinud,” ütles Väät.

Hinnanguliselt on Eestis ca 5000 e-poodi ning igal aastal tehakse 500-600 juurde ja samamoodi pannakse ka kinni. Turvalise Ostukoha märgise idee on anda ka tarbijale kindlus, et antud ostukoht on eelkõige just tarbijale turvaline ning täidab seadust igati.