Uurimistöö: Eestlased ei arvesta rohelist aspekti 

Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas juba omaette tööstus- või tegevusharuks muutunud ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) saab Eestis ettevõtte ühiskondlikuks vastutuseks tõlgituna eeskätt heategevuse või sotsiaalprojektiga seotud tähenduse ning tekitab äratundmist, et “sellega me juba tegeleme”. Samas näitab mitu uuringut, et tegevus on läbimõtlemata ning killustatud. Ettevõtete ühiskondlik vastutus tervikuna on Eestis laiema diskussiooni mõttes vähe käsitletud teema.

Majanduslik mõju. Sotsiaalselt vastutustundlikul ettevõtlusel on ka positiivne majanduslik mõju. Näiteks, et edendada Eesti eksporti, oleks see hea müügiargument. See on pehme väärtus, mis annab palju juurde. Igal organisatsioonil on võimalus saata signaal turule, et hankijatel on aeg arendada tooteid ja teenuseid, mis oleks tervislikumad, energiasäästlikumad, vähem resursse kulutavad ning rohkem ühiskondlikult kasulikumad. Sisseostuotsusel on nii keskkonna- kui ka sotsiaalne mõju – alates sellest, kui palju arvuti energiat tarbib, kuni meile riideid valmistavate töötajate töötingimusteni.. Järjest tähtsamaks muutub ka ostujuhtide ning tarneahela juhtide kaasamine CSRi protsessi. Näiteks hanke kavandamisel väiksemate kuludega riiki on ohte nii sisseostu funktsioonide kui ka kogu ettevõtte koha pealt. Kogenud ostujuhid on ideaalsed eksperdid, kes jagavad oma kogemusi teistega, kes soovivad siseneda oma äritegevusega niinimetatud kõrge riskifaktoriga riikidesse. Seepärast on hädavajalik, et hanke- ja tarneosakonnad teevad koostööd sidusrühmadega, suurendades seeläbi äri läbipaistvust ning head kauplemistava.. Kuna ühiskond muutub üha teadlikumaks keskkonnaprobleemidest, siis tarbijad küsivad aina rohkem küsimusi toodete kohta, mida nad ostavad. Ettevõtted peavad olema valmis vastama, kui loodussõbralik on nende tootmine ja tarneahel, kui suur on nende ökoloogiline jalajälg ning kuidas toimub taaskasutamine. Arvestatav hulk firmasid on juba näidanud, et on seos parandatud keskkonnakaitse ja rahalise kasu vahel. Selleks vaadatakse üle oma tarneahel ning leitakse kohad, kus saaks rohelist mõtteviisi arendades teenida ka kasumit.

Jätkusuutlik ostutegevus tähendab hoolikat eelpool mainitud mõjude valimist ennesisseostu tegemist. Jätkusuutliku ostutegevuse idee on lihtne: kaupade ning teenuste sisseostmisel võetakse arvesse majanduslik väärtus (hind, kvaliteet, kättesaadavus ja funktsionaalsus) ning samuti kaupade ning teenustega seotud keskkonnaalased jasotsiaalsed mõjud nii kohalikul, regionaalsel kui ka ülemaailmsel tasandil. Samas ei ole jätkusuutlik ostmine ainult toodete ja teenuste eest lisatasude maksmine, tuleb teha ka kompromisse ostuotsuse langetamisel. Lõppeesmärk on leida majanduslike, keskkonnaalaste ning sotsiaalsete tegurite tasakaal otsustusprotsessis.Oluline kogemuste jagamine

Sel moel mängivad nad ka olulist rolli, kujundades äri jätkusuutlikkust ning konkurentsivõimet, hoolitsedes selle eest, et järgitakse kõrgeid eetilisi standardeid. Mentaliteedi “mis silme alt ära, see meelest läinud” järgimine sisseostmisel on väga tõsine viga.Tarbijaid tahavad vastuseid

Tarnijatel ning ostjatel on ühised eesmärgid edukate suhete arendamiseks. Et jagatud tulemust saada, peab mõlemal olema stiimul, et ühendada oma võimed ning tugevused ja kasutada võimalusi nende vahel. Samuti luua kindlus, et teine partner ei tee midagi, mis kahjustaks seatud ühiseid eesmärke. Enamik kaupmeestest üritab olla sotsiaalseltvastutustundlik. Ettevõtte peamise eesmärgina ei nähta enam pelgalt kasumi teenimist, vaid edukuse mõõdupuuks on ka firma võime vastata sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele nõuetele ning ootustele.

Tasub teada! Kuidas osta jätkusuutlikult? on toode tehtud ja kui pikk on tema eluiga? palju on kulutatud materjali ja energiat toote valmistamiseks ning selle transportimiseks? suur on toote valmistamise ning transportimisega seotud ökoloogiline jalajälg?, kuidas ja millistes töötingimustes on selle toote valmistanud? see toode pärast elutsükli lõppu utiliseeritakse? seda toodet on vaja, või saab ka ilma hakkama?

* Kriteeriumid, millega arvestab ettevõte sisseostmiselMILLEST

KUI

KUI

KES

KUIDAS

KAS

* Eesmärgid, mida arvestab jätkusuutliku sisseostu strateegia vähendamine vähendamine vähendamine mitmekesisuse säilitamine või parandamine suurendamine töötingimuste, tervise ja ohutuse parandamine järgimine kasvu jätkusuutlikkuse tagamine, kohaliku majanduse toetamine ettevõtluse toetamine kaubandus

JÄÄTMETE

RESSURSSIDE

REOSTUSE

BIOLOOGILISE

TÖÖTASU

TÖÖTAJATE

INIMÕIGUSTE

MAJANDUSE

SOTSIAALSE

ÕIGLANE

Pane tähele! Tarneahelat saab rohelisemaks muuta, millele raisatakse raha ning kas tarnijal endal on keskkonnaprogramm. tarnijal toota vähem loodusele kahjulikke tooteid, millega säästavad mõlemad osapooled raha ja ka tõstavad kasumlikkust. Vajadusel asenda uue koostööpartneriga. tarnijaid, kellel on keskkonnajuhtimise süsteem, kes kasutavad säästvaid allikaid või kes propageerivad ise taaskasutust.

1. KONTROLLI

2. PALU

3. OTSI

Näited maailmast! Juhtivad jaeketid toimetavad roheliselt

Tesco vähendab koos vedajatega 2007. aastast süsihappegaasi koguseid – kasutatakse topeltkatusega ning hübriidveokeid, samuti kombineeritud veoviisi: meri, raudtee, kus võimalik.

Kasutab raudteevedusid jaekaubanduses. Üks rongisõit võrdub 28 veokiga, millega säästetakse 14 560 veokisõitu aastas. Võimalik ka Eestis – näiteks saaks kasutada Rail Balticut, tänu millele saaks oluliselt kokku hoida transpordikulusid.

Koos jäätmetepartneritega ei saada kett jäätmeid prügimäele. Kõik jäätmed, mida toodavad 2315 kauplust ja jaotuskeskust

Suurbritannias, töödeldakse ümber taaskasutustoodeteks. Näiteks kasutatud toiduõlistning kanarasvast toodetakse biokütust.

Wal Mart

JÄÄTMETES keskendub kolmele R-ile: vähenda (reduse), taaskasuta (reuse) ja töötle ümber (recycle). Vähendamisel koostöö tarnijatega, arendades pakendamist ja vähendades jäätmete koguseid, mis tekivad poodides.

TAASKASUTUSEKS toodetakse uusi tooteid vanadest materjalidest. 2007. aastal hakati müüma taaskasutuskotte. Samuti töödeldakse ümber miljoneid tonne Walmarti tooteid, et vältida nende viimist prügimäele. Osa ümbertöödeldavast materjalist saadetakse tarnijatele tagasi ja koostööpartnerid teevad sellest uued tooted, mis siirduvad uuesti poelettidele või muudesse tegevustesse. Näiteks veokid sõidavad Walmarti  rasvajäätmetest ümber töödeldud kütusega.

Uurimistöö autori taust

Autor koostas essee oma bakalaurusetöö järgi, mis uuris jätkusuutlikku ostutegevust Eesti jaekaubanduses. Uurimisobjektid olid jaekaubandusettevõtted, kuna nende nii sotsiaalsed kui ka keskkonnamõjud ühiskonnas on väga suured. Samuti on säästva jaekaubanduse põhimõttel töötav pood teerajaja tarbijate ostuotsuste langetamisel. Autor võttis aluseks kaks maailma jaekaubandusliidrit: Briti jaemüügiketi Tesco ja USA odavmüügiketi Walmart.

Essee võitis Logistikaseminar 2012 raames peetud võistluse.

Autor: Liis Pihu