Kurb pilt kaubandusest aastal 2025

Oletagem, et tööjõupuudus jaemüügis on viinud selleni, et rõiva-, mööbli- ja tehnikakaubandus on kolinud täies mahus internetti. Kuna tööealiste ja -võimeliste eestimaalaste arv on tugevas langustrendis, kuid välistööjõu kvoodid saavad endiselt täis juba jaanuari teiseks nädalaks, siis puudu pole mitte ainult eesti keelt oskavatest teenindajatest, vaid ka teenindavast personalist nagu koristajad, laotöölised, autojuhid jt. Osad kaubanduskeskused on seetõttu täiesti tühjad, teistes tegutsevad jagamismajanduse keskused koos kirbuturgude ja supiköökidega.

Toidu- ja esmatarbekaupade kauplused sarnanevad aga labürintidele, sest lisaks alkoholile ja tubakale on betoonseinaga muudest kaupadest eraldatud ka kõik muu vähegi ebatervislik nagu rasvane liha, suhkrurikkad maiustused, kooresed piimatooted, kofeiinist pungil tee ja kohv jne. Saiakesteni pääseb vaid täiskasvanud inimene ID-kaardi esitamisel ja pärast kohustuslikku ülekaalumist. Kuna hooaja- ja impulsstoodete väljapanekud on keelatud ning paljud tootegrupid on tugevate piirangute all, siis lookleb supermarketi pikkades valgetes koridorides pidev järjekord, et pääseda ühte või teise osakonda tooteid valima.

Inimeste asemel masinad

Kassapidaja amet on unustatud – kõigil tuleb hakkama saada iseteeninduskassadega, kus dokumendikontrolli (ID-kaarti tuleb näidata lisaks alkoholile pea kõigi tootekategooriate puhul) teostavad robotid. Et inimesed ei unustaks kaupade eest maksta, toimub poodi sisenemine ja väljumine läbi turvaväravate, kus toimub nii kodaniku kui ta kottide läbivalgustamine ja vajadusel ka kaalumine.

Kassade ümbrus on kenasti maalähedane, sest seal ei ole lubatud välja panna muud kaupa kui ainult värske puu- ja köögivili. Paraku, kuna paljud puuviljad ja salatid kipuvad kiiresti oma värskuse minetama, siis kõrguvad kassade piirkonnas peamiselt peakapsa ja kartulikottide kuhjad.

Hinnad muutuvad reaalajas

Toodete hinnad muutuvad tänu aktsiisidele nii tihti, et tootekohaseid hinnasilte ei suuda enam keegi vahetada. Aktsiisid on kehtestatud peaaegu kõigile toodetele, mis sisaldavad suhkrut, soola, rasva, e-aineid, kofeiini jms. Seetõttu on kasutusel elektroonilised hinnaskännerid, mis kajastavad toote värskeimat hinnainfot. Suuremates toidupoodides on seinal ka suured elektroonilised tablood, mis näitava reaalajas olulisemate toodete maksutõusudest tulenevaid hinnatõuse.

Valdav osa toodetest on müügil ilma pakendita. Jaekaubandus on täielikult kilekotivaba juba 2020. aastaks. Tarbijate poolt on taas kasutusele võetud ämbrid, mannergud, korvid ja klaaspudelid. Kaupluste põrandaid katavad aastaringselt suure imavusega porimatid, sest pea kõikjal on väike nire järel – kastmetest, marinaadist ja muust vedelikust.

Tarbijainfo toote juures on nii mahukas, et iga tootega saab kaasa väikese bukleti infoga, kust asi pärit on, kes seda kasvatas, kus ja kes seda töötles, mida toode seejuures tundis ning mida ta lõpuks sisaldab.

Kuna parkimiskohtade arv kaubanduskeskuste juures on piiratud (kindlustusseltside eestvedamisel vastuvõetud seadusega on nõutavad parkimiskohad, millel seisvad autod saavad vabalt avada mõlema poole uksed maksimumulatuses) ning riik peab oluliseks seda, et inimesed liiguks rohkem, siis seniste parklate asemel on ainult parkimiskohad liikumispuudega kodanikele. Et inimesed põhjendamatult poodi ei satuks, ei ole poode lubatud avada kontorihoonete, elurajoonide, koolide ja lasteasutuste ning bussi-, trammi- ja rongipeatuste lähedal.

Toidukaupade reklaam on keelatud. On lubatud reklaamida puhast vett ning puu- ja köögivilja, mille suhkrusisaldus jääb alla piirnormi. Kuna aga nende kaupade müük ei kannata reklaamieelarvet välja, siis puuduvad nii poe välised kui sisesed reklaamid. Reklaamide kadumine on vähendanud ka tootjate huvi sortimendi laiendamise osas. Selle tulemusena on müügil oluliselt vähem tootealternatiive – nii umbes 2 sorti piima, 4 jogurtit, 3 leiba jne.

Jätame valikuvabaduse alles

Kui ülaltoodu tundub ulmena või hullumeelse fantaasiana, siis pean tunnistama, et kõik need ideed on nopitud erinevate ministeeriumite poolt koostatud seaduseelnõudest ja sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistatavast „Toitumise ja liikumise rohelisest raamatust“.

Mina isiklikult pooldan, et inimestele jääks siiski valikuvabadus. Meie riigi ajalugu on täis näiteid, kus jõuga piiramine on kaasa toonud hoopis vastupidise efekti. 

Loodan siiralt, et mu fantaasia jaekaubanduse tuleviku osas ei saa kunagi tõeks.

Autor: Kai Realo, Circle K Eesti