Kuidas kindlustus kaitseb ettevõtte vara?

Ettevõtte varakindlustusega saab kaitsta nii hooneid nagu näiteks kauplus, ladu, tootmishoone kui ka äritegevuseks vajalikku inventari ja seadmeid, samuti müügiks mõeldud kaupa. 

Salva Kindlustuse AS varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüdi sõnul on ettevõtete vara kindlustamiseks mitmeid võimalusi ning õige lahenduse leidmisel on võtmeküsimuseks, millega ettevõte tegeleb, millist vara omab ning millised on võimalikud riskid. “Näiteks saab kindlustusega kaitsta nii kaupluse inventari ja kaupa, tootmiseks vajalikku materjali kui ka laohoonet erinevate võimalike juhtumite vastu,” selgitab Kivirüüt. “Erilist tähelepanu tuleb pöörata varale, mille hoiustamiseks on vajalikud kindlad tingimused kas temperatuuri või niiskuse osas.”

“Laias laastus on kaks võimalust kindlustamiseks. Valida saab laiendatud kindlustuse, mis annab kindlustuskaitse paljude võimalike kahjude vastu alates vargusest kuni põlenguni, aga võib otsustada ka erinevate valikriskide kasuks nagu näiteks toruleke või torm,” räägib Salva Kindlustuse esindaja. “Lisaks saab juurde sõlmida ka erinevaid kaitseid nagu masinate rikke ja purunemise, kaubale vajaliku hoiurežiimi muutumise või vitriinist ja seifist varastamise korral.”

Üks Salvas toimunud suurem ja kulukam juhtum puudutas näiteks külmladu, millele oli sõlmitud laiendatud kindlustuskaitse ning mis seetõttu kattis kogu tekkinud kahju. “Külmlaos, kus hoiustati kalatooteid, purunes jahutusseadme freoonitoru, mille tagajärjel lülitus jahutus välja ning lisaks tilkus jahutusvedelik kalale. Selle tulemusena tuli hävitada kogu kaup ning asendada seadmed,” kirjeldab Kivirüüt ning lisab, et antud juhtumi puhul hüvitas kindlustus nii seadmete parandamise ja asendamise, hävinenud kauba kui ka koristustöödele tehtud kulutused.

Kui ettevõtte tegevusalaga on seotud aga konkreetsed riskid ja teada on ka võimalikud juhtumid, siis võib otsustada üksikute valikriskide kasuks nagu tulekahju, toruleke, torm, üleujutus või vargus. Näiteks kindlustades tulekahju vastu, hüvitatakse selle raames nii põlengu tulemusel hävinenud hoone taastamine, seadmete asendamine kui ka suitsust ja tahmast riknenud või hävinud kaup.

“Sageli aga kipuvad just väiksemad kauplused valima üksnes varguseriski, mis ei pruugi katta teisi ettetulevaid juhtumeid. Näiteks ühe lillepoe hoiuruumi aken visati talvel kiviga katki. Midagi küll ei varastatud, kuid temperatuuri muutuse tulemusel hävis kogu kaup ning kindlustus abi ei saanud pakkuda,” selgitab Alver Kivirüüt.

Seega tuleks ettevõtte vara kindlustamisel esmalt oma tegevusalast lähtuvalt läbi mõelda kõik võimalikud riskid ning arvestada ka vara taastamise väärtust. Kaupluste ja ladude kindlustamisel tuleb silmas pidada, et kauba kindlustussumma oleks võrdne kauba maksimaalse laojäägiga ning kui kindlustusperioodil ladu täieneb, tuleb ka kindlustussummat suurendada. Summa hulka peaks olema arvestatud ka seadmete transpordi- ja montaažikulud, et kindlustuse abiga taastada õnnetuse eelne olukord ja tegevuse tõrgeteta jätkumine.  

Kui kahju juhtub või on oht selle tekkeks, siis on käitumisjuhised universaalsed. Esmalt tuleb piirata kahju levikut - olgu selleks torustiku purunemisel vee juurdevoolu peatamine või külmutusseadme avarii korral külmhoone sulgemine, et vältida kauba kiiret sulamist. Põlengu korral tuleb viivitamatult teada anda päästeametile, varguse või vandalismi korral politseile. Seejärel tuleks juhtum registreerida kindlustusseltsis. 

Lisainfo: www.salva.ee