Turvaväravad on tänapäeval elementaarne vargavastanevahend igas kaupluses, distsiplineerides koos kaubale kinnitatavate turvaelementidega vargapoiste tegevust. Laienenud võimalusena on aga uutele turvaväravatele integreeritud kliendiloendurid ning turvaelemendid aitavad läbi viia inventuuri. Uudsetest võimalustest räägib lähemalt Hansab ASi müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron turvariskide maandamise artiklitesarja kolmandas loos.
Turvaväravatel on mitmeid lisafunktsioone, millele tasub tähelepanu pöörata. Neid on erinevaid disaine – suuremaid ja väiksemaid, värvilisi, läbipaistvaid, raamidega ja raamideta ning seintesse kui ka seina peale paigaldatavaid. Ent välimusest olulisemad on siiski omadused, mis kaupmehele võiksid reaalselt kasulikud olla.
Turvavärava üheks levinumaks lisaülesandeks on töötada reklaamtulbana: kuna süsteem ei oma palju komponente, on sellele reeglina lihtne reklaame paigaldada ning enamasti on selleks olemas ka kohad, kuhu neid kinnitada. Seejuures ei tasu muretseda, et nn „peidetud“ turvavärava esmane funktsioon selle juures kannatada saaks – AM-lainetel ja RF-tehnoloogial töötavat turvasüsteemi paber ega papp ei kahjusta ega vähenda nende leviulatust.
Turvaväravate töötamist saavad turvafirmad või paigaldajad jälgida eemalt, monitoorida nende töötamist ning rikkeid ja enamikke neist ka distantsilt likvideerida. Väravaid saab vastavalt kaupmehe soovile suunata töötama nii kahepoolselt kui ka ühelt poolt – see on vajalik siis, kui kaubariiul on väravatele liiga lähedal ning kipub pidevalt häiresse minema.
Uudsem lisavõimalus on väravale kinnitatud loendur, mis loendab kauplusesse sisenevaid inimesi, salvestades kogu statistika ühtsesse andmebaasi. Statistika saab olla väga põhjalik: nii erinevate kaupluseketi poodide kohta kokku ja eraldi päeva, nädala ja kuu lõikes kui ka samuti kellaajalise täpsusega iga esinduse kohta. Viimane on abiks äriliste otsususte tegemisel: millistel päevadel ja kellaaegadel on kaupluses enim kliente ja tuleks palgata lisatööjõudu või ehk on mõttekam pühapäeval kauplus senise kella 9 asemel avada alles kell 11? Samuti saab statistikat inimeste kaupluses liiklemise kohta ja milliste toodete juures kõige enam liikumist on.
Turvaelemente saab siduda RFID-koodiga
Turvaelementidega olete me kõik kokku puutunud – need võivad olla nii tootele kleebitavad, füüsiliselt eemaldatavad või ka näiteks niinimetatud seiferid ehk turvakarbid nagu läbipaistvad DVD-ümbrised. Kindlasti peab olema tähelepanelik, et teie valitud turvaelemendid ka teie olemasolevate turvaväravatega töötaksid – seda tuleb alati kontrollida.
Väga mugavat ja ökonoomset võimalust pakub RFID-tehnoloogia, mille saab ühendada toote turvaseadmega. See on suurepärane võimalus siduda turvaelemendid laomajandusega, kus näiteks iga rõivas saab vastavalt oma tegumoele või suurusele unikaalse koodi, mille abil on pärast lihtne teha kokkuvõtteid ning inventuuri, sest kassasüsteem loeb kokku müüdud esemed ning kogu info on reaalajast kättesaadav.
Värske ja külmutatud toiduainete klientidele on loodud turvaelemendid, mis funktsioneerivad laitmatult nii madalatel temperatuuridel, isegi kuni -25°C juures kui ka mikrolaineahju kuumuses. Need väikesed innovaatilised kaubaetiketid vähendavad kaupluste kahjumist kategoorias, kus seni väga häid võimalusi toodete valvamiseks ei olnud.
Lisaks turvaväravatele ja –elementidele kuulub komplekti ka deaktivaatoriseade, millega turvaelemente deaktiveeritakse. Uuematel kaupluste iseteenindusaladel on deaktivaatorid paigaldatud näiteks kaalude alla, et inimesed saaksid alarmi ka ise eemaldada. Osade riiete ning ka näiteks kallimate alkoholipudelite puhul kasutatakse ka füüsilist eemaldajat. Kui selliseid turvaelemente eemaldada selleks mitte ettenähtud kohtades, annab süsteem alarmi. Vargavastaseks kaitseks on loodud ka uued spetsiaalsed valveseadeldised riietuskabiinidesse, mis tuvastavad elemendi lubamatu eemaldamise ja saadavad kohe signaali turvaruumi või kassasse.
Turvalised eksponeerimisalused
Kallimate toodete ja ka erikujuliste toodete jaoks, mida inimesed tahavad oma käega katsuda, näiteks mobiiltelefonid, nutiseadmed, fotoaparaadid, käekellad ja arvutid, tasub mõelda silmusega kinnitusega turvaliste eksponeerimisaluste kasutusele võtmisele. Aluseid saab kinnitada nii seinale kui ka lauale ja pöörata 360 kraadi. Ühendades juhtmega toodet ning alust, hakkab alarm tööle, kui juhe aluse küljest lahti tõmmata.
VÕTA ÜHENDUST!
Rainer Saaronmüügi- ja turundusdirektor
Mobiil: 508 0970
[email protected]
Kaubanduse turvariskide maandamise sarja järgmine artikkel räägib mehitatud valvest ning inventuurist.
Seotud lood
Kaubandusettevõtete juhid on sageli küsimuse ees, kas kaubakadude tõttu on mõistlik tööle võtta turvatöötaja või panustada elektroonilisele valvele. Tegelikult on olemas üks veel võimalus: osta turvafirmalt sisse inventuuriteenus. Turvariskide maandamise artiklitesarja neljandas loos räägib sellest täpsemalt turva- ja valveteenuseid pakkuva Viking Security juhatuse liige Tannar Tiitsar.
Kui sularahaga arveldamise juures on selge, kui palju klient toote või teenuse eest maksab, siis kaardimaksel liigub justkui virtuaalne raha, millega toimuvate probleemide puhul mõjutab usalduse kadumine negatiivselt kõiki osapooli: klienti, kaupmeest, panka ja pangaterminali omanikku. Kuidas sellist olukorda vältida ning millest oleneb makseterminalide turvalisus, selgitab Ellore OÜ tegevjuht Alar Alumaa turvariskide maandamise artiklitesarja teises loos.
Küllalt sageli tuleb ette olukordi, kus ettevõtte tegevuse jätkamiseks on kindlustuse olemasolu hädavajalik. Olgu selleks juhtumid, mil kaupluses on toimunud suurvargus või laohoones on elektrikatkestuse tulemusel üles sulanud külmutatud toiduained. Kaubanduse turvariskide maandamise artiklitesarja kuuendas loos kirjutab Salva Kindlustus sellest, kuidas kindlustusleping kahjud korvab ning ettevõte töö kiiresti taastada.
Prognooside kohaselt tõuseb 2050. aastaks meie planeedil elavate inimeste arv 9 miljardini ja selline rahvaarv ei ole ressursside osas jätkusuutlik. See tähendab, et meil tuleb muuta oma käitumisharjumusi, tarbimisharjumusi ja mõelda seoses sellega muidugi ka jäätmekäitlusele ning taaskasutusele. Samuti võivad hävitamist vajada dokumendid, kaubad ja andmekandjad. Kõigest sellest räägib lähemalt Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti turvariskide maandamise artiklitesarja viiendas loos.