Tartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.
- Uuenenud fassaadiga Tartu Kaubamaja keskus Foto: Tartu Kaubamaja keskus
Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla. Tööd viidi läbi etapiliselt, et keskuse igapäevast elu minimaalselt häirida.
Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Katre Plaani sõnul oli renoveerimistööde eesmärk pakkuda nii klientidele kui ka kauplejatele kaasaegse interjööriga senisest mugavamat ja hubasemat ostukeskkonda ning optimeerida olemasolevat pinda, et laiendada kaubavalikut veelgi. „Samuti oli meil kindel soov minna üle keskkonnasäästlikumatele valgustuslahendustele, mistõttu vahetasime välja kogu keskuse valgustussüsteemi,“ ütles Plaan.
Plaan märkis, et mitmed renoveerimise käigus tehtud muudatused väärivad eraldi esile tõstmist. „Meie uued efektvalgustusega eskalaatorid on esimesed omalaadsed Eestis. Teine sama eriline element on keskuse sissepääse kaunistav unikaalne efektsein, mille kujundas mainekas arhitektuuribüroo Chapman Taylor ning mis on käsitletav omamoodi kunstilise vaatamisväärsusena,“ lisas Plaan.
Konkurents nii Eesti kui ka Lõuna-Eesti kaubandusturul on Plaani sõnul tugev ja edukad on need, kes on heas asukohas, suudavad tabada trende ehk pakkuda kliendile ootuspäraseid kaupu, kel on konkreetne kontseptsioon, lai ning eristuv tootevalik. „Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud viieteistkümne uue kaubamärgi võrra. Mitmed neist maailmakuulsad moe- ja ilubrändid, mida varem Tartus polnud,“ sõnas Plaan.
Keskuse esimesel korrusel on avatud Tartu esimene Gustavi kohvik, märtsi keskpaigas avatakse kolmandal korrusel uuenenud Apollo raamatupoes kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan. Mitmed olemasolevad kauplused läbisid uuenduskuuri, uutest kauplustest on juba lisandunud või lisandumas mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbinud ka keskuse suurüürniku Kaubamaja naiste- ja ilumaailm.
Mõned sisustuselemendid Plaani sõnul veel lisanduvad, kuid uuendatud keskus on täies mahus külastajatele avatud ja ootab tutvuma.
Uuenenud keskuses on kokku ligi 16 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.
Hoone renoveerimistööde koguinvesteering on 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Projekti autorid on arhitekt Raivo Puusepp ning briti sisearhitektid arhitektuuribüroost Chapman Taylor.
Tartu Kaubamaja keskus avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel ning tähistas mullu oktoobris 10. sünnipäeva. Tartu Kaubamaja on Lõuna-Eesti juhtiv moekeskus, kus on kokku ca 16 000 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda. Tartu Kaubamaja keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka.
Seotud lood
Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylori ärisuuna juht Ian Clarke rääkis intervjuus, et internetikaubanduse areng lubab arvata, et ostukeskused saavad enamuses olema väga suured.
14. aprillil kehtestas Tartu linnavolikogu Tartu Kaubamaja keskuse detailplaneeringu, mis annab loa ehitada välja keskuse neljas korrus ning avada katuseterrass vaatega Vanemuise teatri poole. Planeeritud katusekorrusega lisandub keskusele ligikaudu 3600 m2 kaubanduspinda ning kuni 900 m2 terrass.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.