Chapman Taylor: Ostukeskused saavad olema väga suured

„Ostukeskustest võib leida kõikvõimalikke poode kui ka vaba aja veetmise võimalusi, kinosid, restorane jne; kus inimesed võivad veeta terve päeva ning millega traditsioonilised kaubatänavad ja keskmise suurusega ostukeskused ei suuda võistelda,“ rääkis Clarke. Ta lisas, et skaala teises otsas on väiksemad spetsialiseerunud niši-ostukeskused, mis leiavad oma koha turul sarnaselt väikehotellisele, mis on vastukaaluks suurtele rahvusvahelistele hotellikettidele.

Loe intervjuud Chapman Taylor ärisuuna juhi Ian  Clarke’iga:

Kuidas on ostukeskused viimase 5 aasta jooksul muutunud?

Kaks suurimat muutust on mitmekesisus ja see, kui palju tähelepanu pööratakse ostukeskustesse rajatud avalikule ruumile.  Meeldib see meile või mitte – ostlemisest on saanud vaba aja veetmise vorm, mille puhul hädavajalik toidukaupade hankimine ning meelelahutuslik rõivaste ja muu säärase ostmine on teineteisest selgelt kaugenemas.  Toidukaupade ostmise ja meelelahutusliku ostlemise keskkond on väga erinevad ning temaatiliste ja teatraalsete keskkondade loomine muutub suurte ostukeskuste jaoks üha tähtsamaks.

Milline näeb tuleviku ostukeskus välja 2040. aastal?

Paljud inimesed kuulutavad poodidele lõppu, sest internetis ostlemine kogub üha enam populaarsust.  Muutused on muidugi suured, kuid arvamus, et see pühib ostukeskuse mõiste maa pealt, on ilmselt veidi liialdatud.  Riideid tuleb edaspidigi selga proovida ja inimestel on vaja kohta, kus sõpradega kokku saada; seega jääb soe ja sõbralik ostukeskus mingil kujul alles – ilmselt palju mitmekesisema kohana, kus pannakse rohkem rõhku vaba aja veetmise võimalustele ja söögikohtadele, seega meelelahutus- ja ostlemiskeskkonnana.

Missuguseks arenevad müügipinnad ja ostukeskused – kuidas klient neid tunnetab?

Suurim areng, mille tunnistajaks praegu oleme ja mis kindlasti jätkub, on ostukeskkonna muutumine kasutajasõbralikumaks.  Selleks et rahuldada üha erinevamaid soove ja maitseid, võivad sellised lihtsad asjad nagu telefonilaadimispunktid ja tasuta WiFi, samuti üha suurem söögikohtade valik palju juurde anda.  Elu lihtsustavate ja rahuldust pakkuvate kohtade loomine ergutab inimesi neid ikka ja jälle külastama ning ka sõpradele soovitama.  Spetsialiseerunud turud, internetipoed, kojuvedu ja muud müügivormid pakuvad üha tihedamat konkurentsi ning see tähendab, et ostukeskus peab olema tõesti hea, et jääda kestma pikaks ajaks.  Mõned neist edenevadki jõudsalt, teised seevastu kiduvad. Selleks et ostukeskus oleks edukas, peab see kohanema ja arenema, et edukalt toime tulla tuleviku vajadustega.

Kuidas mõjutab osturuumi keskkond?

See küsimus võib tähendada mitut asja; seega annan rohkem kui ühe vastuse.

Esimene vastus: Oletades, et küsimus puudutab kohalikku kliimat ja looduskeskkonda.

Ilmastik ja asukoht võivad ja peaksidki poe ja ostukeskuse projekteerimist tugevasti mõjutama.  Näiteks kuumas kliimas on avatud ostutänavad toredad ja praktilised, kuid samas tuleb ostlejaid kaitsta liiga kuuma päikese ja troopiliste tormide eest. Seega on traditsiooniline suletud ja konditsioneeritud õhuga ostukeskus ideaalne lahendus.  Sellel on omad eelised, kuid samas võib see ostleja eraldada ja ta ei tunneta tegelikku keskkonda.  Sama mõtteviis kehtib ka külmas kliimas, kus ostukeskuses ostleja on ilma jäetud loomulikust valgusest, mida talvel on niigi vähe, ja see võib olla samuti probleemiks. Siin tuleb leida tasakaal: läbimõeldud projekti puhul saab need esmapilgul vastandlikud nõuded omavahel kooskõlla viia.

Teine vastus: Oletades, et küsimus puudutab keskkonnaprobleeme.

Suurte ärihoonete keskkonnamõju on loomulikult suur nii nende ehitamise kui ka tegutsemise ajal. Seepärast tuleb kahjuliku mõju vältimiseks juba nende rajatiste kavandamisel ja projekteerimisel kõik hoolikalt läbi mõelda.  Üha suurem hulk arendajaid mõistab, et keskkonnamõju arvestavate hoonete ehitamine on neile kasulik. Näiteks uued valguslahendused, mis on nii keskkonnasõbralikud kui ka energiasäästlikud, tagavad väiksemad kulutused elektrile. See on oluline kui valgustada on vaja sadu ruutmeetreid kaubanduskeskust. Tartu Kaubamaja puhul vahetati välja ligi 1000 valgustit, millest ligi 900 on eriti energiasäästlikud LED valgustid. Heal hindel, mis on saadud näiteks sertifitseerimisprogrammidelt LEED ja BREEAM, mis tegelevad hoonete energia- ja keskkonnatõhususe hindamisega, on tänapäeval ärihoone kasutamise ja sageli ka müügikõlblikkuse seisukohast suur väärtus. 

Kuidas hindaksite Eesti ostukeskuste seisukorda ja väljavaateid?

Eestis on ostlejatel üks eelis, mis paljude teiste turgude ostjatel puudub – suur valik. Suhteliselt väikese elanikkonnaga riigi kohta on teil palju ostukeskusi, mille vahel valida.  Ootuspäraselt on seetõttu ka palju eri stiilis hooneid ja erisuguseid võimalusi nii müüjate kui ka ostjate jaoks.  Ostukeskuse loomisel on sageli oht, et projekteerimisprotsessis peetakse kõige tähtsamaks hoonet, aga see ei ole nii. Kõige olulisemad on poed ja inimesed ning kesksel kohal peavad olema just nende vajadused.  Tundub, et mõned Eesti ostukeskused soovivad muljet avaldada just arhitektuurse  lahendusega, mis võib aga teinekord pärssida funktsionaalsust.

Mida võtab arvesse ja millest lähtub Capman Taylor uue ostukeskuse projekteerimisel?

Võrdselt nii asukohta, püüdlusi kui ka inimesi.  Ühes maailma nurgas ülimenukas stiil ei tarvitse sobida mujale ning eeltöö tegemata jätmine ja tegutsemiskoha mittemõistmine võib põhjustada probleeme täpselt samuti nagu ka ilmastiku- ja ühiskondlike tingimuste eiramine.  Püüdlused on väga olulised, sest mõnikord on just kliendil soov ja unistus luua midagi ainulaadset ning see on millegi ehitamisel väga suureks tõukejõuks.  Kliendi kuulamine, et aru saada, mida ta soovib saavutada, on ülioluline. Sama tähtis on ka tema eesmärkide saavutamiseks ideede väljamõtlemine, jäädes samas kahe jalaga maa peale.  Vähem oluline pole ka kõikide ostukeskuste jaoks ühise teguri – inimeste – hea tundmine.  Kunagi ei tohi alahinnata inimeste käitumist teatud olukordades: nutikad ideed hoonetest, mis eiravad inimest ega ole loodud inimese jaoks, ei ole üldse nii väga nutikad ega ka menukad.

Kuidas loodi Tartu Kaubamaja sisekujundus?

Chapman Taylor lähtus Tartu Kaubamaja sisekujunduses esialgsest hoonest. Teatud määral mõjutavad toona tehtud otsused ka meie praegust tulemust.  Remondi eesmärk oli uuendada ostukeskuse ruume, et anda neile värskem ilme ja säilitada ostukeskuse esinduslikkus Tartus.  Muudatusi piiras vajadus hoida ostukeskus remondi ajal avatud; samas on pikk kogemus näidanud, et töö hoolikas kavandamine ja läbimõeldud järjestus võimaldavad näiliselt võimatus olukorras väga palju saavutada. Selles oli väga oluline osa kohalikul projektimeeskonnal ja ehitajatel.  Veel üks asi, millega tuleb arvestada, on see, et värskendada tuleb mitte ainult ruumide välimust, vaid ka kaubanduslikku potentsiaali: just seetõttu vaatleme Tartu Kaubamaja keskuse sarnaseid projekte pigem vara väärtuse suurendamisena mitte pelgalt remondiprojektina – suunitlusega tellija kasumi teenimise potentsiaali suurendamisele. Kõnealusel juhul oli selleks siis suuremate müügipindade loomine, millised turg parajasti soovib – ja samas ka klientide jaoks parema ostukeskkonna loomine.

Kas olete sisekujunduses mõelnud ka vargustele ja sellele, kuidas neid sisekujunduse abil vältida?

Ostukeskuses turvalise keskkonna loomine ja säilitamine on asi, millesse suhtume projekteerimisel väga tõsiselt.  Kui keegi on kindlalt nõuks võtnud poest midagi varastada, ei saa üldise kujundusega selle vastu suurt midagi teha. Samas saab selge ja avatud keskkonna loomisega, kus töötajate ja klientide kohalolek varastamisvõimalusi loomulikul teel vähendavad, tekitada tunde, et varastada ei olegi nii lihtne.  Sisekujunduses tuleb kasuks pikkade koridoride, võimalike peidukohtade ja hämarate nurkade vältimine, eriti kohtades, kus liigub vähem inimesi, näiteks parklas ja tualettruumides.  Rahvarohke, sõbralik, korrastatud ja hästi valgustatud keskkond pärsib kuritegevust. Samas võimaldab see inimestel tunda end mugavalt ja tekitab soovi tagasi tulla.

Kuidas muutub Teie arvates tavaliste poodide osakaal ostukeskuses? Millised on suundumused?

Erinevad asjaolud, näiteks internetikaubanduse areng, lubavad arvata, et ostukeskused saavad enamuses olema väga suured. Sealt võib leida nii kõikvõimalikke poode kui ka vaba aja veetmise võimalusi, kinosid, restorane jne; kus inimesed võivad veeta terve päeva ning millega traditsioonilised kaubatänavad ja keskmise suurusega ostukeskused ei suuda võistelda.  Skaala teises otsas on väiksemad spetsialiseerunud niši-ostukeskused, mis leiavad oma koha turul sarnaselt väikehotellidele, mis on vastukaaluks suurtele rahvusvahelistele hotellikettidele.

Millistes Eesti projektides sooviksite veel osaleda?

Oleme osalenud Tallinna Kaubamaja peahoone ümberehituse projekti ettevalmistamisel konsultandina. Antud projekt kätkeb endas hoopis teistsuguseid väljakutseid kui Tartus – seda nii ulatuse kui ka tausta mõttes.  Veel üks projekt, mis loodetavasti käiku läheb, on Tallinna reisisadama D-terminali Lootsi keskus. Eesti turg kasvab ja on väga huvitav. Siin on palju erinevaid mõtteid ostukeskuste ja teiste ärihoonete rajamiseks ning see on väga positiivne.  See on koht, kus tahame võimaluse korral kindlasti veel tegutseda, olgu selleks siis poed või ärihooned või hotellid/vaba aja veetmise keskused, ning kasutada kontakte, mis me oleme loonud väga ettevõtlike ja aktiivsete kohalike inimestega, kellega on olnud suurepärane koostöö.