Mõistlikuks ärikinnisvara arenduseks on Pärnus veel ruumi

Mitu Eesti suuremat linna sai viimase aasta jooksul täiendust ärikinnisvaras ning kaubanduskeskuste konkurents on ägedalt tihenenud. Pärnu oma võrdlemisi soliidse kaubanduspinna mahuga ei ole erand. Vaid ühe aastaga lisandunud 7000 ruutmeetrile on suvepealinnas plaanijärgseid arendusi kavas veelgi, peamiselt kesklinna regioonis, kuid väiksemas ulatuses. Järgmised paar aastat annavad selgust, millise ilme Pärnu kesklinn saab ning mis mahus ja kujul projektid realiseeruvad. Kavandatavad arendused annavad kauaoodatud arengu, veelgi tugevama sisu, põnevama ilme ja suurema valiku kesklinna.

Kaubanduskeskused nagu ka kaupmehed peavad tegelema sisu ja atraktiivsuse parendamisega ning kujundama ja kohandama oma strateegiad.

Muutused on keskustes normaalne kaubanduslik evolutsioon. Keskused valdavalt püüdlevad selle poole, et nende klientuur veedaks keskuses enam aega, seetõttu pannakse rohkem rõhku toitlustusele ja meelelahutusele ning sellest lähtuvalt kavandatakse ka edasised arengud.

Kaubanduskeskuste õigete ja edukate kontseptsioonide kõrval on vähemalt sama oluline ülesanne ja suur väljakutse kauplustel, et täita klientide üha kasvavad ootused kaubanduskeskkonna ja eriti teeninduse osas. Korduvkülastus ja ostud tekivad läbi hea ja sõbraliku teeninduse.

Pärnu kaubanduse dünaamika järgib tavapärast trajektoori, olles samas hooajaline, näidates suvel ennast parimast küljest. Suvepealinna kaupmeeste leivale määrib nii-öelda toekama võikihi mõistagi suveaeg. Aastaid on kasvanud turistide arv, sh siseturism. Eelmistest jõuludest saadik on tuntav Vene turistide vähesus, kuid lootus on näha saabuval suvel tasakaaluks enam lõunanaabreid ja miks mitte ka Aasia turiste. Kaubanduskeskuse külastuse üle aga ka siiani pole põhjust kurta, kuna liigub see äärmiselt sarnaselt eelmise aasta rütmis, näidates ka tagasihoidlikku kasvu.

E-kaubanduse vaikne, traditsioonilise kaubandusega paralleelne areng on loomulik. Kindlasti liigub interaktiivsust igasse tegevusvaldkonda ning näeme ka kaubanduses põnevaid integratsioone, sest e-lahendustega sina-peal olev põlvkond on 10 aasta pärast tarbija. Muretseda aga praegu tavakaubanduse hääbumise pärast oleks ennatlik. E-keskkondade puuduseid ja eksimusi andestavad kliendid raskemini ning seetõttu eeldavad nad ei midagi enamat kui suurepärast ostukogemust, et inimene võtaks vaevaks ka edaspidi antud e-poe teenust kasutada. Võimalik, et nii mõnelgi jaeketil õnnestub kasutada veebipoodi oma käibetaseme säilitamiseks, kuid tavakauplust ning sealt pärinevat ostuelamust see ilmselt niipea asendama ei hakka.