Inimestele meeldib olla lugupeetud. Kindlasti oleme ise kellegi poole pöördunud ja nime ette just seda tiitlit kasutanud. Kui on tegemist kolleegi, sõbra või hea tuttavaga, küllap siis on lugusid, mida meeles pidada. Tihti on see hoopis kasutuses võhivõõra puhul, kellest me suurt midagi ei tea. Kasutame tihti, kuid tähendusele mõtleme vähe, kirjutab Tallinna Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.
- Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru Foto: Andres Haabu
Jõuluaeg on lugude jutustamise aeg. Lugusid saab jutustada mitut moodi. Mõni lugu on lihtne, et peale sära, kõlava heli või kirjeldava hüüdlause, ei lähegi see meile korda. Me ei süüvi sellesse, sest jõuluajal nii kombeks ja las ta siis olla, sest kellelgi pole midagi selle vastu kui soovitakse rõõmu ja rahu ning häid pühi. Ometi jutustavad oma lugu nii kauplused, jõuluturud, meedia ja meelelahutus, kontserdid, inimesed ja ka kirik.
Aga igal inimesel on oma päris lugu. Ajal on lugu, elul on lugu, igal kodul on lugu. Inimestel on oma sünnilugu ja tänapäeval rõhutatakse tähtsat edulugu. Viimane on kuidagi rõhuvalt nõutav nii inimeste, riigi, kauplemise ja ettevõtete ellujäämise puhul.
Mulle on õpetatud, et teiste inimeste asjadest ja paikadest tuleb lugu pidada. Teistest inimestestki saab palju lugusid pidada. Lugupidamine on keeruline asi, sest enne tuleb lood üles leida ja siis neid hoida, kasvatada ja pidada. Kirikus jutustatakse jõululugu, kuidas Jumal saab inimeseks, ajatu sünnib aega ja lõpmatu saab siin nähtavaks, näidates, et jumalik lugu on võimeline mahtuma inimese lukku. Õigupoolest kutsub see üles inimest tegema sedasama, mida Jumalgi – „Saa inimeseks!".
Lugupidamisega on nagu viisipidamisega, see läheb hinge või annab endast märku, kui seda korra kohaselt ei peeta. Nii nagu lood ja lauluviisid hakkavad need helisema ja kokku kõlama, kui kõik on õige. Kui juba telefonid ja teleriekraanid saavad olla puutetundlikud, seda enam peaks olema inimene, kes hoiab teiste lugusid alles.
Ja kuigi jõuluaeg on kinkide ostmise ja pidude aeg, võiks teenitud käibe ja kasuminumbreid arvutades mõelda ka sõnale „teenima“ ja „teener“ vanale tähendusele. Teenri väärtuslikus ja lugupeetus sõltus tema lugupeetud isandast, keda ta teenis. Nii nagu rahvateenrite ülesanne on teenida oma rahvast. Me saame teenida kõrgemaid sihte, oma maad ja õigust ja ligimest ning see on üllas. Teenigem siis rõõmuga seda rahvast, kelle teed ja lood kohtuvad meie teede ja lugudega!
Autor: Arho Tuhkru, Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja
Seotud lood
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.