Kuna Saarioinen Eesti põhimõtted on toota head valmistoitu puhtast loodusest ning hoolida oma töötajate heaolust, siis tõi see vajaduse ka keskkonnajuhtimissüsteem sertifikaadi taotlemiseks. Ettevõttele omistati vastav sertifikaat 2011 aasta varakevadel. Täna toimib ettevõttes ISO 14001:2005 keskkonnajuhtimissüsteem, mis aitab silma peal hoida näiteks kalli loodusressursi vee kasutamisel ning pesukemikaalide kontsentratsioonidel, et kemikaalid liialt keskkonda ei koormaks. Mõõdetakse ka heitvee koostist ja elektrienergiat kasutatakse säästlikult. Pidevalt pööratakse tähelepanu ka töötingimustele ja sellele, et töötajad on rahul tööga.
„Keskkonnaohutuse standardi järgi peame me arvestust kõigi ettevõttes kasutatavate kemikaalide osas, kusjuures ka toiduainetesse lisa- ja säilitusainete lisamise osas, kuid kuna Saarioinen oma toodetes neid ei lisa, siis sellist arvestust lisaainete kasutuse osas me ka ei pea,“ ütleb Kips.
Kuna aga toiduainetööstuses on põhirõhk just ohutul tootel, tuli 2011. aasta sügisel kontsernis arutlusele vajadus taotleda toiduohutusega seonduvat sertifikaati ning valikus oli neid kaks: kas Põhjamaades kõrgelt tunnustatud Briti jaekaubanduse Standard BRC või ISO 22000? Kips sõnab, et valitud sai siiski rahvusvaheline ISO standard, mis on rohkem tuntud ja millest kõik riigid ühtmoodi aru saavad.
„Toiduohutuse nõuete vastavusse viimine standardile võttis umbes poolteist aastast. Läbi käidi kogu hoone ja seal kasutatavad materjalid, tootmisprotsessid ning tehnoloogiaga seotud töötlemistsoonid ja töötajad ning nende oskused ja koolitusvajadused – kas kõik maja käiguteed on loogilised, kus ja mis tingimustel hoitakse toorainet ning kuidas see jõuab tootmisse ja lõpuks valmistootena taas lattu, kas meeskond on piisavalt koolitatud ja teadlik hügieeninõuetest erinevates hügieenitsoonides. Võib-olla mõnes ettevõttes tundub kummaline, et tehnilised töötajad peavad liikuma tootmistsoonides ringi lumivalgetes riietes, aga meil ollakse sellega harjunud,“ selgitab Kips.
Edasi analüüsiti läbi kõik tooraineid ja tarnijaid, et teada saada, millised võimalikud riskid nende tarnitud köögiviljade, liha või piimatoodete puhul võivad kaasneda. Välja töötati süsteem, kus kaupa võetakse ainult auditeeritud tarnijatelt, et saaks kindel olla tooraine kvaliteedis. Ettevõttes on täpselt teada, mis päritoluga tooraine on ja kellelt ostetud. Eelkõige eelistatakse võimalikult kodumaist või lähiümbruse toorainet, ent kui neid pole võimalik saada, ostetakse toodangut mujalt Euroopast.
Samuti analüüsiti kõikide toodete allergeenide sisaldust, sest toiduallergikuid on tänapäeval väga palju. „Näiteks kuna pähklid on ühed ohtlikumad allergeenid ja nendest märgistusel teavitamata jätmine võib allergikule lõppeda eluohtlikult, oleme otsustanud, et oma toodetes ja ka tulevikuarendustes me neid ei kasuta,“ nendib Kips. „Tootmine on üles ehitatud nii, et kõigepealt valmivad tooted, mis ei sisalda allergeene. Peale erinevate allergeene sisaldavate toodete valmistamist toimuvad liinide ja seadmete vahepesud. Ka vahepesude tõhusust kontrollitakse luminomeetriliselt. Kogu tootmisprotsessis kirjeldatud tehnoloogilised parameetrid vajavad samuti pidevat seiramist, mõõtmist ja jälgimist.“
Täna mõtleb Saarioinen Eesti rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) juhtimise standardile OHSAS 18001.
ISO standarditeta on keerukas eksporti teha