CM: Kasutatud laoriiulite ost võib osutuda targaks investeeringuks

„Tegelikult tasub nii uute kui ka kasutatud riiulisüsteemide ostul hoida silmad lahti, nagu sõiduauto soetamisel. Arvestama peab kuhu ja milleks riiuleid on vaja ning jälgida kaubamärki,“ ütleb Laomaailm ASi juhataja Tarmo Tuisk.

Tuisu sõnul on suurtes ehituspoodideski nähtud kaubaaluste riiulid suured terasest karkass-süsteemid, mille kahele riiulitalale asetatud kaubaalus ise moodustabki riiulitasapinna. Sellisest riiulisüsteemist saab komplekteerida sobiliku riiuli nii väikesesse garaaži kui ka 10 ja enama meetri kõrgusesse laoruumi.

„Kasutatud autot ostes kaalume riski, et kuidas pääseme ootamatu remondi tõttu plaanitud ajal plaanitud kohta, kuid suisa tehniliselt mittekorras ja eluohtliku sõiduriistaga on tänu riiklikult kehtestatud tehnilise kontrolli süsteemile suhteliselt ebatõenäoline liiklusesse sattuda,“ selgitab Tuisk. „Riiulite abil aga tahetakse ladustada kümneid tonne koormusi mitme meetri kõrgusele ja kaup omakorda maksab ilmselt kümneid ja sadu tuhandeid eurosid. Seega - kui midagi peaks juhtuma, on kaalul töötajate ohutus ja üsna kindel rahaline häving. Kes aga sellise kahju puhul vastutab – kas riiuli tootja, müüja, paigaldaja või kasutaja? Kas kindlutus maksab varalise kahju, kui riiulite tõttu midagi peaks kaubaga juhtuma?“

Kasutatud riiulid saab soodsama hinna ja kiirema tarneajaga

Kasutatud riiulite puhul võib ühekordse tehingu rahaline sääst ulatuda kuni 50%-ni, mis omakorda on sageli  määravaks teguriks investeerimisotsuse tegemisel. Samuti on kasutatud riiulite eeliseks nende kättesaadavus, sest uute riiulite tellimisaeg on sageli 3-8 nädalat.

„Samas tuleb kasutatud riiulite ostmisel jälgida ka paljusid teisi kriteeriumeid kui hind ja tarneaeg,“ toonitab Tuisk.

Tema sõnul tuleb esimese asjana selgeks teha, kas riiul on piisavalt kvaliteetne, pole vigastatud ega roostes, et kanda planeeritud koormusi. „Riiulisüsteemi suurimad vaenlased on mehhaanilised vigastused ja rooste. Esimesed on alati tuvastatavad ja seega kõrvaldatavad. Kui aga kinnise profiiliga – nagu karp-profiil või „liivakella“ profiiliga riiulitalad on olnud õues või niisketes tingimustes, siis nende sisemise pinna rooste kahjustusi on keerukas hinnata.“

Teiseks tuleks tuvastada riiuli kandevõime, kuna visuaalselt samasugune riiulitala või ka külgraam võib olla väga erineva kandevõimega. Samuti tuleb välja uurida, et millistel tingimustel kandevõime kehtib – kas iga riiulitala ja külgraami kombinatsiooniga?  Tegelikult vastus on enamasti:  EI! Peab teadma ka külgraami koormustabelit.

„Kui riiulitel puudub sissepressitud markeering detailide kandevõime kohta, on võimalik teavet hankida otse tootjalt. Kui aga tootjat enam ei eksisteeri, jääb küsimus tõenäoliselt vastuseta. Sellist riiulit kasutades võivad tekkida kindlustus- ja juriidilised probleemid ehk kui riiulitega midagi juhtub, vastutab kasutaja,“ selgitab Tuisk. Lisades, et sissepressitud kandevõimenumbriga tasub olla ettevaatlik, kuna reeglina on selleks märgitud maksimaalne suurus. Riiuli külgraami kandevõime sõltub aga riiuli tasapindade arvust, nende vahemaast jms. Tulemusena võib markeeringuga 8T (8 tonni) külgraami kandevõime kliendi lahenduses olla vaid 3-4 tonni.

Euroopa Liidu nõuete laienemisega on oluliselt muutunud riiulite kandevõimete arvutusalused. Lühidalt võib öelda, et nii riiulite paigutus, kinnitused põrandasse kui ka riiulirivide omavaheline „sidumine“ on olulisteks teguriteks riiulite teoreetilise kandevõime reaalseks saavutamiseks. Kuna riiulite tootmiseks kasutatav teras on tänapäeval oluliselt kvaliteetsem, on vanade riiulite puhul oluline teada mitmeid selliseid nõudeid, mida enam ei rakendata.

Vältida tasub toll-süsteemis ja FIN-alustele toodetud riiuleid

Kui riiuli üldine seisukord on korralik ning hind sobiv, tuleks uurida, kas valitud riiulisüsteemile on saadaval varuosi ja lisadetaile, kui mõni post/tala saab vigastada või on soov riiulit täiendada. Siis Tuisu sõnul oleneb sellest riiulite jääkväärtus tulevikus, kui vajadused muutuvad ja tuleb näiteks senine riiulisüsteem maha müüa.

Üldiselt on soovitav vältida toll-mõõtesüsteemis toodetud riiuleid, sest Inglise ja Ameerika päritolu riiulid on tulevikus pigem probleemiks, ka neile sobiva, tänapäeval nõutava turvavarustuse leidmisel vms. Kindlam on eelistada Põhjamaiseid tootjaid, kuna Põhjamaade riiulite ülekoormuse varu on Põhjamaade standardi kohaselt olnud oluliselt kõrgem kui Kesk-ja Lõuna-Euroopas, samuti uusi ja kasutatud detaile liigub pidevalt. Teiseks, kui ettevõttele on oluline riiulite jääkväärtus tulevikus,  tasub vältida FIN- aluseid ehk 1000 mm laiususega või muudele vähelevinutele dimensioneeritud riiuleid ja eelistada EUR-alustele ehk 800 mm laiustele mõelduid.

„Tänapäevased riiulid on enamasti pulbervärvitud, kuid vanemate, vedelvärvidega värvitud riiulite puhul võib tekkida küsimus, kas toona kasutatud värv on kooskõlas tänapäevaste nõuetega ehk näiteks pliivaba,“  tõstatab Tuisk veel ühe aspekti, mille peale kogenematu riiuliostja võib olla ei tulegi. Samas terasest riiulid on lihtsalt ülevärvitavad, kui on tarvis anda sisustusele uus või muu interjööriga sobiv välimus – selleks  on kasutatud riiul väga hea lahendus.

„Seega kui plaanite osta kasutatud riiuleid, tasuks kaasata spetsialist, kes oskab hinnata antud riiulite tegelikku olukorda ning vajadusel anda müüja ning paigldajapoolne garantii,“ ütles Tuisk. Lisades, et kui otsustate ise paigaldada, siis tasub hilisemate probleemide vältimiseks eelnevalt uurida täpseid, antud riiulisüsteemile kehtivaid ohutustingimusi  ja küsida ohutu töökeskkonna tagamise soovitusi valdkonna professionaalidelt. „Aga kui ost on tehtud targalt, ei kaota kasutatud riiulid oluliselt oma väärtust ning suure tõenäosusega saate need veel aastate pärast peaaegu soetamishinnaga edasi müüa!“

Küsige meie arvamust!

http://www.laomaailm.ee/