CM: Kaubanduses on kõige suurem müügimees ilm

„15 aastat tagasi, kui alustasime talvelindude sööda tootmist ja turustamist, arvasin , et ainult  Balsnacki töötajad ning müügimehed  ootavad lund ja talve, mis kasvataks müüki.  Vesteldes aga erinevate toidutootjatega selgus , et samasuguses ootuses on ka piparkoogi, verivorsti, glögi jne tootjad,“ muigab Rusing.

Samas kuigi hooajalisus meie turul on väga lühike, soovivad kaupmehed sageli juba augustis teada, mis hinnaga ja milline kaubavalik neile talveks sisse tuleb. See paneb aga tootjad keerulisse olukorda, kus nad peavad näiteks juba enne sügisesi viljahindu teadma, mis hinnaga nad tootma hakkavad. „Kui hakata hinnaläbirääkimisi pidama, võib aga juhtuda, et hooaeg saab enne läbi, kui hind kokku saab lepitud. Sesoonsete toodete valmistamine on keerukas ja seda mitte ainult mahtude planeerimise, vaid ka hindade osas,“ räägib Rusing, lisades, et Balsnackil on olnud seetõttu mitmeid niiöelda nullkasumiga aastaid.

Teiseks probleemiks on sesoonse kauba väljapanek kauplustes. Kui aastaringsel kaubal on kujunenud poes oma stabiilne koht ning tarbija oskab seda meie meeletust kaubavalikust leida, siis hooajakaubaga on keerukam. Igapäevakauba eriväljapaneku eest võtavad kauplused harilikult lisatasu, kuid samuti kipuvad nad käituma ka sesoonsete toodetega, mis Rusingu sõnul pole õige: „Mu ju mõlemad soovime suuremat müüki ning tootjad võtavad hooaja lõppedes oma tooted kauplusest tagasi, mis tekitab lisatööd mõlemale osapoolele. Seetõttu oleks mõttekas panna hooajatooteid kättesaadavasse ja nähtavasse kohta ning seda linnusöögi puhul näiteks juba enne lume tulekut, sest tegemist on emotsionaalse ostuga: inimene ei pruugi minna mööda poodi otsima linnusööki, sest see ei tule talle meelde. Kui aga seemned ja rasvapallid on kassade juures, meenuvad nälgivad linnukesed kõigile.“

Teine võimalus on leida aastast-aastasse sesoonsele kaubale poes oma kindel koht. Aastaid tagasi oli kaubandus pigem seda meelt , et pole lund, pole vaja tellida.  Mis omakorda tähendas, et kui kauaoodatud lumi maha sadas ja tellimused saabusid, oli kaotatud vähemalt kahe nädala müük. Kuna täna hakkavad poeketid talvekaupa sisse ostma enamasti  juba alates septembrikuust, on mõistlik, kui potentsiaalne ostja fikseerib alateadvuses, kus vajalik kaup teda  vajalikul ostuhetkel ootab.

„Ideaalis jälgivad ilmateadet nii tootjad kui ka ostujuhid. Müük on meie ühine äri ning see peab käima kiiresti, sest hooajatoodetega ei ole aega vaagida. Juhtub ka, et uued ostujuhid kipuvad libastuma – näiteks vaadatakse, et välismaalt saadav lindude kaeratoit on soodsam, teadmata, et kaer ei ole linnusöök ning selle sisseostmine ei too kokkuvõttes kasu,“ toob Rusing lihtsa näite. „Muidugi ei tohi konkurentsi karta, sest see on asi, mis arendab iga ettevõtet. Aga kui ostujuhtidel on küsimusi, võiksid nad neid julgelt tootjatelt küsida. Ja mis ilma puudutab, siis on ilmselge, et -20 kraadise ilma ja lumesajuga ostavad tarbijad hoopis teistsuguseid kaupu kui lumeta vihmasel päeval.“

AS Balsnack alustas tegevust 1992. aastal, kuid tegelikult on Ääsmäel kartulikrõpse valmistatud juba aastast 1983. Täna on Balsnack ainus kartulikrõpse tootev Eesti kapitalil ettevõte, millel on laias laastus kolm tegevussuunda: snäksid, linnutoidu ja marjade sügavkülmutamine ning säilitamine. Kuigi Balsnacki tuntakse kui kartulikrõpsu tootmise tehast, on hooajati ettevõtte müüduim artikkel hoopis linnutoit. Tiivulistele mõeldud rasvapallid ja toidusegud lähevad hästi kaubaks nii Eestis kui ka Soomes.

Talvelindude turust on Balsnacki käes täna ca pool, snäkiturust viiendik. Ettevõtte suuremad edasimüüjad on ETK, Selver, Rimi ja Maxima.

www.balsnack.ee