Sportlandi sõnul hindavad nende kliendid jätkusuutlikkust kõrgelt

Seekord uuris Infopankur kestlikkuse teemat. Olenevalt suurusest peavad ettevõtted juba 2024. või 2026. aastal hakkama oma majandusaasta aruannetes kajastama kestlikkust. Mida see kaasa toob, rääkisid Sportland International Groupi juhatuse liige Are Altraja ja KPMG jätkusuutlikkuse nõustaja Elina Vahi. Saatejuht oli Sigrid Kõiv.

25 aastat kaubanduses tegutsenud Are Altraja ütles, et Sportlandis võeti kohe alguses suund, et ollakse kõige innovaatilisem ja jätkusuutlikum. „Kui me 20 aastat tagasi hakkasime oma kauplustes näitama videoid paberreklaami asemel, siis arvati, et me investeerime üle. Kui me 10 aastat tagasi hakkasime LED valgusteid kasutama – tol hetkel kolm korda kallimad –, siis arvati sama. Tänaseks me edastame oma sõnumeid ainult LED-ekraanidel ning meie poed on peaaegu paberi- ja printimisvabad,“ rääkis ta.

Praeguseks ei lõhuta uue Sportlandi poe rajamiseks enam eelmise rentniku sisustust betoonini välja, vaid püütakse seda taaskasutada. Selle tulemusena hoitakse kokku materjale, elektrienergiat, tööjõudu ja loomulikul raha.

Aasta tagasi alustas Sportland koostöös KPMGga oma jalajälje kaardistamist. „Hakkasime seda tegema oma klientidele mõeldes, mitte neid direktiive täites ega oodates. Küll aga oli tore poolel teel kuulda, et varsti hakatakse seda kõikidelt ettevõtetelt nõudma“, ütles Altraja.

Elina Vahi hinnangul peaksid ettevõtted regulatsiooni kohaldamisel muutuma kestlikkuse põhipunktide osas võrreldavateks. „Loomulikult on iga ettevõte unikaalne ja kogu see info on eraldi võetuna eriline. Ent nüüd on mõõdikud, mis teevad selle võrreldavaks,“ selgitas ta.  

KPMG kaardistamine Sportlandi kohta näitas, et kõigis analüüsitud kohtades annab midagi parandada. „See on nagu spordis – alati saab minna paremaks,“ ütles Are Altraja.

Foto autor: Sigrid Kõiv