Kuigi kauplused peavad hea seisma selle eest, et
kaupadel on eestikeelne info, rikuvad müüjad tihti seadust, eeldades, et
inimesed mõistavad silte ka ilma.
2006. aastal koostas tarbijakaitseamet toidukaupadega kauplevate ettevõtete ja toitlustusettevõtete kontrollimise käigus kokku 949 akti, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Näiteks võib Maxima Rapla kauplusest leida hulga tooteid, kus eestikeelne info puudub. Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski andmetel pole sedalaadi eksimused ainult toidukaupade või Maxima poodide pärusmaa, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Teise ja märksa levinuma probleemina nimetab Tomusk asjaolu, et eestikeelne teave on ebatäpne või vigane, millega paistavad silma eelkõige paljud Venemaa toidulisandid.
Kui tehnika puhul jääb halvimal juhul ostetud seade tööle panemata või puruneb, siis toidukauba puhul mängib täpne info rolli allergikutele või ka neile, kes ei talu näiteks teraviljades leiduvat gluteeni või piimatoodetes olevat laktoosi.
Seotud lood
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.