Metallivarguste epideemia laastab Ameerikas põllumajandust

California farmeri lutsernipõld jäi vasest niisutustorude vargusega kümneks päevaks kuivale ning 10 000 dollari väärtuses põlluvilja hävis, kirjeldas tänane New York Times viimasele ajale tüüpilist juhtumit.

Paarikümne miili kaugusel jäid samamoodi kuivale mandlipuud, melonid, pistaatsiapähklid ja tomatid. Californias kasvatatakse pool riigi puu- ja köögiviljast.

2006. aastal kasvas metallivarguste arv osariigis 400% ja suurema osa sellest võib kirjutada metamfetamiini pruukijate arvele, kes kõrgete vanametalli hindade juures endale narkootikumi tarvis raha teenivad, kirjutas ajaleht politseiallikaile toetudes. Vase rekordiliselt kõrge hind tuleneb ehitusbuumist Aasias.

Varem eelkõige arengumaades laialt levinud metallivargus on nüüdseks jõudnud peaaegu kõigisse USA osariikidesse, kirjutas ajaleht. Vargad on ära viinud elektri- ja telefonikaableid, metallist nimetahvleid hauakividelt, käinud koolide konditsioneerisüsteemide kallal ja autoosi küljest võtmas, et kõik see vanametalli kokkuostu toimetada. Kõige rohkem on kannatanud California farmerid, kuivõrd seal põllunduses vältimatud niisutussüsteemid on enamasti inimeste, sealhulgas korrakaitsjate silma alt eemal.

"See on praegu tähtsuselt esimene farmereid mõjutav kuritegu," rääkis Central Valley piirkonna põllumajandusliku Tulare maakonna aseprokurör Bill Yoshimoto, "see on tabanud praktiliselt kõiki Central Valley farmereid." Tema sõnul ei piirdu kahjud metalli väärtusega, niisutuspumba asendamine maksab näiteks 3000-10 000 dollarit, lisaks saagi kahjustumine või hävimine.

Mõned politseiüksused ainult metallivarguste uurimisega tegelevadki, jälgides kokkuostjaid ja kasutades elektroonilisi jälgimissüsteeme. Poole aastaga on Californias olnud ligi 1000 metallivarguse juhtumit farmidest. Politseinik Walt Reedi sõnul saavad vargad kokkuostjailt hinda 2-3 dollarit nael (ca 50-75 krooni kilo).

Vase turuhind on viimase poole aasta jooksul olnud 3.50 dollari ringis nael, ulatudes vahepeal ka 4 dollarini nael (ca 100 krooni kilo). 2001. aasta madalpunktis maksis nael vaske 0.65 dollarit nael.

Üks osariigi rahvaesindaja algatas eelnõu, mis keelanuks kokkuostjail sularahas maksmise - see võimaldaks raha liikumist jälgida - ja kohustanuks pildistama metallimüüjaid. Eelnõu ei läinud läbi.