Hulgikaupmees: väikepakendit tarbib valgekrae

Teekel rääkis, et väikesed piimapakid ja 100grammised võipakid võivad tuleneda muutunud tarbimisharjumusest. "On tekkinud city-elanikkkond, valgekraed, kelle toidulaud erineb tavapärasest. Näiteks Tallinna kesklinna vastavatud hotellis on kaks korrust ärikortereid, kus sisuliselt kööki polegi. Pooleliitrist piima toodeti juba alates 2000. aastast, kuid sel puudus tarbijaskond."

Seevastu juustu ostetakse üha enam suuremas pakendis. "Ma arvan, et pakendi suurus ja toote koostis on pseudoprobleem," ütles Teekel, "see on ikkagi tootja rida ja mida naturaalsem toode ning väiksem pakend, seda kallim."

Teekel ütles, et tal puudub kogemus kaubanduskettide survest pakendi vähendamisele ja algse koostise vahetamisele odavamate vastu.

"Võib-olla tehakse seda siis, kui on tegu private label ehk tellitud tootega, mida tootja ei müü oma kaubamärgi all," oletas Teekel ja lisas, et Eestis kuuluvad kaubandusketid erinevatele omanikele. Siis pole tootjatele võimalik Leedu moodi ette kirjutada. Tootjad tahaks teha ikka endiselt suurt pakendit, ja soovitavalt lausa hulgipakendit. "Pakendi hind on viimastel aegadel hakanud mängima üha suuremat rolli," rääkis Teekel selle valdkonna hinnatõusust ning karmistuvatest jäätmekäitlusreeglitest. Samas dikteerib mugavus, et kaalukaubad kaovad.

"Mis puudutab toiduainete lõpphindu, siis nad hakkavad minema paika, kus oleksid pidanud ammu olema. Rusikareegel on, et liiter piima ja liiter bensiini maksab ühepalju, keskeltläbi ühe euro," avaldas Teekel oma nördimust. "Vaadake aga, mis hinnad meil on. Diisel maksis täna hommikul 15.70 ja piim 10 krooni. Meil on liiter piima ka odavam kui liiter vett, ehkki piima tootmiseks tehtavad kulutused on vee tootmiskuludest tunduvalt suuremad. Pole võimalik, et 15000-20000 kroonise kuupalga juures maksab piimaliiter endiselt 5 krooni."