Katrin Saks: komisjoni ettepanekuid on alust loota sel aastal

Saks kirjutas 31. jaanuaril oma blogis: „Kirjutasin täna alla kirjalikule deklaratsioonile, mis sisaldab üleskutset hüper-super marketite jõupositsiooni kuritarvituste uurimiseks.

Deklaratsiooni on alla kirjutanud 400 saadiku allkirjaga ja kuulutatakse ametlikult vastu võetuks järgmise täiskogu istungi ajal. Selles kutsutakse üles Euroopa Komisjoni uurima selvehallide mõju väikeettevõtetele, töötajatele ja tarnijatele.“

Deklaratsioon jõudis Euroopa Komisjoni esmaspäeval.

Saks kirjeldas aastatetagust olukorda, mil esimesed selvehallid Eestisse saabusid. Siis ei suutnud inimesed ära imestada tohutut kaubaküllust. Hallidest sai uue aja sümbolid ja ostmisest omamoodi rituaal. Lisaks laiale valikule, pakkusid suurmüüjad sageli ka soodsamaid hindu ja alandatud hindadega osturallisid.

„Tõsi, nüüd tunnen sageli puudust naabruses asunud ja RIMI tulekuga pankrotti läinud pisipoest, kust oli hea piim ja leib kiiresti kaasa haarata. Nüüd tunnen sageli pelgu tohutu halli ees, kuhu pean pikemaks sukelduma, et kuskilt tagant otsast oma piimapakk lõpuks kätte saada, et siis kassa järgekorras veel paras ports aega kulutada,“ märkis ta.

Deklaratsiooni autorid näevad mitmeid probleeme, mis on tekkinud seoses sellega, et EL jaekaubanduses domineerivad üksikud supermarketite ketid. See tagab neile tugeva positsiooni läbirääkimistel tootjate ja tarnijatega, mis lubab selvehallidel dikteerida lepingutingimusi, sh sisseostuhinda.

Samuti on Saksa sõnul mõningatel andmetel märgata, et Euroopa selvehallides ei ole odavam sisseostuhind edasi kandunud alati Euroopa tarbijale. Madalad hinnad märgitakse küll mõnedel olulisematel ”hästi nähtavatel” kaupadel, aga muud kaubad ei ole nii soodsad.

Europarlamentääri andmetel on Eestis on selvehallidel üsna tugev positsioon võrreldes teiste ELi liikmesriikidega. Planet Retail 2006 raporti kohaselt on Eestis 78,8 protsenti toiduainete turust viie suurima selvehalli käes. EL liikmesriikide seas on veel suurem kontsentratsioon ainult Soomes (90%), Rootsis (81,8%), Iirimaal (81,4%) ja Sloveenias (81,6%).

„Deklaratsioon esitatakse nüüd Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa Komisjon on ka juba täheldanud vajadust toidukaubandussektoris toimuvat uurida ja parandada. Ettepanekuid on selles osas on alust loota ka sel aastal. Loodetavasti toob Komisjon selles osas sobivad meetmed juba õige pea!“ kirjutas Saks.