Hiinlaste hansaprojekt Rootsis Kalmaris jooksis liiva

Värskelt kohapeal oludega tutvunud Rootsi majandusleht Dagens Industri leidis õitsva äri ja Kalmarisse lubatud 800 uue töökoha asemel eest laokil ehitusterritooriumi ning miljonitesse küündivad võlad.

Viimase naela õhulossi ehitanud Hiina firma Fanerdun kirstu lõi nädal tagasi tulnud teade, et ajutiselt hiinlaste kasutuses olnud äripinnad tuleb 1. detsembriks vabastada.

Algne plaan, millele aitas teed sillutada Rootsi välisinvesteeringute amet ISA, nägi ette kaubanduskeskuse loomist, kus äripindu 120 jalgpallistaadioni jagu. Idee järgi pidi keskuses oma ärile esinduspinna saama ca 1100 Hiina ettevõtet. Igal aastal pidi keskusest läbi käima 25 000 konteinerit kaupadega ning 600 000 ärireisijat üle maailma.

Lisaks pidi Fanerdun ehitama 1100 korterit hiinlastele, kes oma kaupu keskuses esitlesid. Plaan oli Kalmarisse ehitada ka suur hotell, spaa, Hiina meditsiini keskus ning logistikakeskus Smålandi. See oli esimene etapp ….

Fanerduni asutaja on Jinxing Luo, kes ehitas üles firma, mis Rootsi välisinvesteeringute agentuuri andmeil kasvas 10 aastaga väikesest vabrikust kontserniks, millel on 27 ettevõtet hotellinduse, tööstuse, kinnisvara ja jaekaubanduse sektoris, 2300 töötajat ning 5 miljardit Rootsi krooni investeeringuteks.

Rootsi toonane peakonsul Šanghais Lars Andersson oli Jinxing Luo lennukate plaanide suhtes skeptiline, eriti kui viimane väitis, et Kalmar asub keset Euroopat. Samuti juhtis Andersson tähelepanu, et Kalmari ühendus sadamate ja lennuväljaga ei olnud päris selline, nagu ärimees väitis. Jinxing Luo usaldas aga enam oma kohalikke sõpru. Äriidee oli müüa paketti – elukohta Kalmaris ja Hiinas ning pinda kaubanduskeskuses, kus oma tooteid esitleda – hind 3,7 miljonit Rootsi krooni.

Lars Andersson iseloomustab Jinxing Luod kui Hiina moodsa kooli ärimeest, kellega eurooplastel pole kerge asju ajada. „Sellist tüüpi inimest kuulama saada pole kerge,“ tunnistas Andeersson DI-le. "Euroopa riikides on meil sageli sellised seadused ja reeglid, mis Hiina ettevõtja arvates on keerulised ja aeganõudvad,“ ütles ta.

Kurjaks läksid asjad siis, kui Jinxing Luo hakkas oma paketti Hiinas reklaamima koos võimalusega saada Rootsis alaline elamisluba. Seda õigust Hiina ärimehel ei olnud ning Rootsi välisministeerium sekkus jõuliselt. Tulemuseks oli, et Rootsi projekt muutus võimalikele ostjatele vähem atraktiivseks. Lisaks tekkisid probleemid kapitali väljatoimetamisega Hiinast.

See oli lõpu algus.

Mingit tungi Hiina ärimeeste poolt Kalmarisse ei tekkinud, saabusid vaid mõned konteinerid Fanerduni enda toodetega. Firma Rootsi juhtkond jooksis laiali, eri allhankijatele on maksmata arveid enam kui 50 miljoni Rootsi krooni ulatuses.

Muuhulgas on Fanerdun võlgu Kalmari kinnisvarafirmale Industriparken, mis on otsustanud hiinlased 1. detsembrist praeguselt ajutiselt pinnalt välja tõsta. Võla katteks võtab kohalik omavalitsus tagasi osa hiinlaste krundist. Kas projektil siiski mingit elulootust olla võiks, sellele ei osanud projekti omal ajal kõvasti reklaaminud omavalitsuse juht Johan Persson vastata.