Poliitika segab äri

Kahe pealinna vahelisele koostööle pühendatud seminaril tervitas külalisi Tallinna aselinnapea Denis Boroditš, kes väljendas muret kahe riigi majandussuhete üle. Näiteks tõi ta negatiivsed muutused kaubavahetuses Tallinna ja Peterburi vahel: «Kui veel hiljuti kaubavahetus meie linnade vahel jätkuvalt kasvas, siis nüüd näeme me järsku langust.»

Põhjused on selged

Sankt-Peterburi asekuberner Alla Manilova oli Boroditši sõnadega täiesti nõus. «Põhjused on selged,» lisas ta ning nentis, et koostööpotentsiaal ei ole kadunud.Boroditš märkis omalt poolt, et pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga pöörasid paljud Peterburi ärimehed oma pilgud Tallinnale, aga Peterburi on alati olnud Venemaa investeerimiskeskus. «Tallinna linnavalitsus teeb kõik, et toetada ärikontakte,» lubas ta.Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski lisas omalt poolt, et «Eesti valitsus hoiab meie ettepanekuid kalevi all - see on piiriküsimus, sõjapensionäride probleem ja palju muud. Muidugi, otseselt need küsimused majandust ei mõjuta, kuid nendega tasub arvestada.»«Kuniks ei ole kontakti valitsuse ja ärimehi esindavate organisatsioonide vahel, ei tasu isegi rääkida koostöö produktiivsusest. Riigi tasandil tehtud otsused võivad mõjuda ettevõtlusele nii negatiivselt kui ka positiivselt. Kuid, ausalt öeldes, mõned otsused takistavad koostööd,» on veendunud keeltekooli Terra tegevdirektor Jelena Tšerepanova.Kokkupuute punktid

«Mõni aasta tagasi põhjustas odav raha olukorra, milles ettevõtted olid suunatud peamiselt siseturule. Täna viis see inflatsioonini või isegi stagflatsioonini. Antud olukorras võib aidata eksport,» seletas Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna peaspetsialist Mart Repnau. Tema hinnangul oleksid kõige perspektiivsemad ekspordivaldkonnad turism, masinaehitus, innovatiivsed tehnoloogiad, finantsteenused, logistika, internetipangandus.«Mind rõõmustas turismi areng Eestis. Meie arvates on see perspektiivne valdkond, kuna me pakume kindlustuspoliise välismaale sõitvatele inimestele. Üks meie esindus on avatud Eesti konsulaadi kõrval Peterburis. Ma tulin siia, et vaadata, mida me saame pakkuda reisifirmadele. Sankt-Peterburis arendame me vabatahtlikku tervisekindlustust ning seetõttu huvitavad meid ravivõimalused Eesti spaa-hotellides ja kuurortides,» seletab oma Eestisse tuleku põhjuseid kindlustusfirma AVIKOS-AFES filiaali direktor Svetlana Tšausova.«Ma panin tähele, et kui vanemad inimesed räägivad vene keeles, siis noored juba mitte. Minu arvates võiks Eestis õpetada vene keelt võõrkeelena. Kui rääkida riikidevahelisest koostööst, siis oleks huvitav kutsuda Eesti partnereid erinevatele kursustele, et pidada läbirääkimisi vene keeles, et ei oleks keelebarjääri,» rääkis Tšerepanova.Sankt-Peterburi administratsiooni esindajad märkisid, et suurt tähelepanu pööratakse täna väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamisele. «Esmajärjekorras loodame me väliskapitali osalusega väike- ja keskmiste ettevõtete arengule IT-tehnoloogiate ja innovatsioonide valdkonnas,» teatas Sankt-Peterburi asekuberner Alla Manilova.Näiteks praegu on Peterburi seadusandlikus kogus arutamisel seaduseelnõu linnale kuuluvate kontoriruumide müümisest soodustingimustel. Sankt-Peterburi seadusandliku kogu saadiku Vatanjar Jagja sõnul võetakse seadus vastu oktoobri lõpuks. «Me usume, et see on hea ajend mitte ainult Peterburi vaid ka Tallinna ettevõtjatele,» lisas Jagja.EAS andmetel moodustas esimesel poolaastal Venemaa ekspordi kasv 12% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrreldes 2006. aastaga oli 2007. aasta ekspordi kasv 18%. Peamised ekspordi sektorid on: ehitusmaterjalid, tekstiili- ja metallitooted. Konverentsi osalejate sõnul võiks koostöö kahe linna vahel olla äärmiselt produktiivne, kuna Eestil on laiad kogemused metallikonstruktsioonide monteerimise alal, aga Peterburis, näiteks, arenevad suured Toyota, Nissan, Suzuki, General Motorsi tehased.