Kommentaar: Eesti kodud IT-lt Euroopa esiviisikus

Kuigi mitte väga palju aastaid tagasi võrdus suure plasmateleri hind uue sõiduauto omaga, LCD-telerit ja Bluetooth-ühendusega värviprinterit kodus fotode trükkimiseks näidati tehnoloogiamessidel kui suurt imet ning MP3-mängija oli massidele tundmatu imevidin.

Eestis on hinnanguliselt 600 000 leibkonda. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis müüdud kodutarbijaile üle 300 000 arvuti, see on täna kodus igal teisel leibkonnal. Lisaks leiab keskmisest kodust internetiühenduse (see peab olema "sama kiire nagu töö juures"), ka on umbes pooltel juba uue tehnoloogiaga televiisor. Lisame siia ka paljudes kodudes oleva wifi-võrgu, mille leviku osas oleme kindlasti esirinnas.

Veel on kodutarbija ostnud massiliselt printereid, kodukinosid ja stereosüsteeme, veebikaameratest ja MP3-mängijatest rääkimata. Sülearvutite, digifotokate ja ka LCD-telerite hinnad on viie aastaga langenud umbes kaks korda. Baltimaade turg paistis lähiriikidega võrreldes viimastel aastatel silma just kallimate brändide müügikasvu poolest.

Kõikvõimaliku koduelektroonika ja infotehnoloogiatoodete suure müügiedu möödunud aastatel põhjustas loomulikult uute kodude massiline ehitamine, pankade süüdimatu laenupoliitika ja tootjate hinnakonkurents.

Kui vaadata, kuidas on arenenud IT-kaupade müük äritarbijatele-ettevõtetele, meenub võrdlus hiljuti USA autotootjate probleeme käsitlenud artiklist: müüginäitajad olevat neil langenud 2004. aasta tasemele ja ees ootab pankrot, kuigi nende majandustulemus 2004. aastal oli sama müügi korral väga hea.

Asi on selles, et kulud on vahepeal kasvanud ja sõltuvus pangahärradest on liiga suureks läinud. Teisisõnu pole firmad tegelikult tugevamaks muutunud ja sisemine efektiivsus on käest lastud.

Täpselt sama on juhtunud Eesti ettevõtetes. Meil viimase 4-5 aasta jooksul toimunud suur nõudluse ja ka kulude kasv ei olnud justkui reaalsus, see oli nagu õhtune viina joomine – sa laenad järgnevatelt päevadelt head tuju väga kõrge intressiga ja paratamatult tuleb pohmell.

Tarbijad on tänaseks kaineks saanud, elektroonikatoodete jaemüük kukkus Eestis eelmisel aastal vähemalt 30%, ka ettevõtted tõmbavad täna hoogsalt koomale, ärimüük langes samuti oma 20%.

Analüüsisin möödunud aasta müügistatistikat, kogusin kokku tagasiside klientidelt ja püüdsin leida märke muutustest firmade ostukäitumises – sest kui mahud langevad oluliselt ja inimesi tuleb koondada, on vaja olulisi protsesse automatiseerida, või isegi investeerida täiesti uutesse lahendustesse, et poleks enam inimtööjõudu vaja.

Selgelt joonistub välja kolm trendi. Esiteks loodi Eestis juurde väikeseid IT-valdkonna firmasid. GNT sai juurde uusi kliente, kelleks olid äsjaloodud uued ettevõtted, mis spetsialiseerusid mingile spetsiifilisele nišile IT-valdkonnas. Ilmselt asutasid neid inimesed, kes vabanesid pankadest ja suurtest IT- või telekomifirmadest.

Teiseks aktiviseerus väikeettevõtetele mõeldud tarkvaralitsentside, võrgutoodete ja väikeste serverite müük. Lisaks oli selgelt näha arvutivõrkude turvaseadmete ja turvatarkvara müügi arengut.

Kolmandaks on selge, et suuremate firmade oluliste IT-investeeringute otsustajad ei istu enam Eestis, need otsused tehakse lähitulevikus omanike peakontorites. Efektiivsuse kasv peab tähendama muu hulgas ka protsesside mehhaniseerimist ja organisatsioonide konsolideerumist.

See aasta saab üle pika aja Eestis olema huvitav. Võibolla isegi sama huvitav, nagu oli erastamisperioodil, sest tekivad head võimalused ühinemisteks ja ülevõtmisteks, inimesed on turul liikuma hakanud, peab jälle peaga mõtlema hakkama.

Kohanemistsükli lõpu märgiks saab uus välisinvesteeringute laine, nn Balti kontorite teke, kus Eesti, Läti ja Leedu kontorid koondatakse ühe juhi kätte. Sellele järgneb uus kasv. Loodetavasti ei keera riigivalitsejad vahepeal asja omalt poolt lõplikult tuksi.