Arvamus: vaid eksport tagab edu

Võõra riigi ärikeskkonda ja kultuuritausta pole võimalik süvitsi tundma õppida ainult interneti vahendusel. Alustasime toodangu müümist välisriikidesse 1998. aastal. Kui algselt asusime toodangut müüma Lätis ja Leedus ning seejärel ka Soomes, siis nüüdseks oleme laienenud ka Rootsi, Venemaa ja Ukraina turule. Ekspordi maht on kasvanud 30-35 protsenti aastas, praegu läheneb ekspordi osakaal 60 protsendile 35 miljoni kroonisest kogukäibest.

Ekspordiga alustamisel on oluline kaardistada oma konkurentsieelised ning küsida pidevalt tarbijatelt tagasisidet. Välispartnerid eeldavad kiirelt turunõudluse muutustele reageerivat tootearendust. Oluline lisaväärtus on kasutajakoolitus.

Välisturgudele laienemisel tasub kaaluda riiklike toetusmeetmete kasutamist. Chemi-Pharm kasutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pakutavat ekspordiinfot, mis võimaldas üle hüpata mõnestki astmest uuele turule sisenemisel.

Teisalt oleme EASist saanud eksporditurunduse toetust, mis on kulunud reklaammaterjalide tootmisele, välispartnerite ja näituste külastamisele ning turu-uuringute tegemisele, samuti mingi piirkonna ärikliima kohta käiva taustainfo hankimisele.

Arvestades Venemaa turu suurust ning lähedust on seal tegevuse laiendamine paljudele Eesti firmadele perspektiivne. Arenev regioon on Balkanimaad, kus näiteks desinfektsioonivahendite tootmine sisuliselt puudub. Tegemist on kasvava turuga, kus positsiooni saavutamiseks kulutatud paar aastat tagab tulemuse pikaks ajaks.

Kõik sihtturud on erinevad ning seda tuleb arvestada ka ekspordi kavandamisel. Seejuures tulevad kasuks nii üldised kui ka spetsiifilised teadmised sihtturu kohta. Näiteks ei ole võõra riigi ärikeskkonda ja kultuuritausta võimalik süvitsi tundma õppida ainult interneti või andmebaaside vahendusel. Möödapääsmatu on kohapeal käimine ning äripartnerite ja klientidega suhtlemine.

Kindlasti tuleb kasuks ka potentsiaalse koostööpartneri tausta kontrollimine, seda eriti uuele sihtturule sisenedes.

Välisturgudele laienemisel ei saa edukas olla ilma ettevõtte strateegilisele arengukavale toetuva ekspordiplaanita. Samas ei tohiks koostatud ekspordiplaan olla kivisse raiutud, vaid turusituatsiooni muutudes tuleb olla valmis selle kiireks muutmiseks.

Loomulikult kaasneb ettevõttele ekspordiga rida riske. Need on kasulik juba eos kaardistada ning riskide maandamiseks vajalikud tegevused käima lükata.

Aasta tagasi räägiti Eesti hiilgavast majandusedust, paraku oli vähe analüüsi, mille baasil need ilusad numbrid siis ikkagi tekkisid. Ettevõtjate jaoks ei ole jahtuva majanduse turgutamine mitte mingi altruistlik heategevusprojekt, vaid tihti enda eksistentsi ning püsimajäämise küsimus.

Tootmisettevõte ei saa välissidemeteta kuigi pikalt edukas olla. Eksport on ja jääb Eesti majanduse kasvumootoriks.