Kriisiaeg tõi noobli smokingifirma valikusse T-särgid

Käsitsi tehtud traditsiooniliste Brioni ülikondade 4000–47 000 dollarilise (44 000-519 000 krooni) hinna kõrval on 250 dollariline (2 800 krooni) T-särk tõesti soodne. Tänu väikestele luksuslisanditele nagu käsitsi tehtud tikand pole see muidugi tavaline särgike. See on märk sellest, kuidas nii finantskriis kui muutuvad tarbimisharjumused sunnivad ka konservatiivseimaid luksuskaupade perefirmasid uue maailmaga kohanema, kirjutas täna New York Times.Brioni ülikond

Kui mõni muu kõrgklassile orienteerunud Itaalia moefirma (Armani, Ermenegildo Zegna) on sellest piirist ammugi üle astunud, siis Brioni seni mitte – näiteks pole ta tootmist Itaaliast mõnda odavamasse kohta nagu näiteks Mehhikosse üle viinud. Finantskriisist tingitud moetööstuse langus on aga nüüd jõudnud ka ettevõtte Abruzzo piirkonnas asuvasse kesktöökotta, kus rätsepad alustavad oma karjääri teismeliste õpipoistena seinalt vaatavate firmaisakeste-pühakute piltide all.

Ettevõte kinnitab majandusolude keerukust, kuid lubab hakkama saada. „Kindel, et 2009. aastal saame kasumit,“ kinnitas ettevõtte juht Andrea Perrone, kelle vanaisa oli üks firma asutajatest. Eelmise aasta kasum enne maksu-, amortisatsiooni-, intressi- ja varade allahindluse kulu oli 32 miljonit eurot 200 miljoni euro suuruse käibe juures ehk ligikaudu sama 2007. a tulemus.

T-särk ilmus üheaegselt uue juhtide põlvkonna tõusuga Brioni etteotsa. „See on turu provotseerimine. See näitab, et suudame teha kõike kingadest kaabuni,“ rääkis Perrone (39).

Ettevõtte rätsepatel on kombeks ülikondade ja õhturiietuse jaoks võtta Nelson Mandela, Donald Trumpi ja Briti prints Andrew mõõtusid. Ajaloost leiab Brioni klientide seast peale alati elegantse agent 007 ja lugematute riigijuhtide ning filmistaaride hulgast ka endise Jugoslaavia kommunistliku liidri Tito, muusiku Eric Claptoni ja maffiabossi John Gotti.

T-särkide tootmissevõtmine kajastab samas ka tippklassi riietumisharjumuste muutust. Ametliku riietumisstandardi kohased riided on langenud muust rõivaturust enam ning casual-kraam (T- ja polosärgid, teksad) peab Brioni august üle aitama. Kolm aastat tagasi oli selle osakaal 15-20% toodangust, nüüd 30-40% ning Perrone sõnul on siht pool käibest.

Luksusbrändidele on igapäevase rõivastuse müük olnud viimasel ajal ainuke päikeselaik järsult langeval turul. Löök nii Brioni uhkusele kui tema põhitootesarjale oli James Bondi kaotamine viimases filmis: Daniel Craig pani seal selga Tom Fordi ülikonnad. Hästi on läinud uutel turgudel nagu Venemaa, Lähis-Ida, India ja Hiina, nii on õnnestunud langetada kukkuva USA turu osakaalu käibes kolme aasta taguselt 50%-lt 30%-le.

„Kujuta ette, mis seisus me praegu oleks, kui endiselt nii palju USAst sõltuks,“ märkis Perrone. Kaks ettevõtet kontrollivat perekonda ilmselt kujutasid ette, sest asusid selle aasta alguses pakkuma ettevõtte osalust riskikapitali fondidele, pankadele ja teistele võimalikele investoritele, et rahastada agressiivseid laienemisplaane.

Mõnigi Itaalia luksusbränd nagu Bulgari on nii teinud. Brioni on sest mõttest nüüd loobunud ja üritab vaiksemalt arenedes hakkama saada uute turgude (ettevõtte keeles „siiditee“ ehk Aasia maad ja Venemaa) ning casual-kollektsiooni ülesehitamise toel.

Abruzzo piirkonnas on Brioni pidanud seni vähendama 1400 inimese tööaega ja riik on aidanud hüvitada sellest tingitud palgakärbet. Töölised pakuvad aga endiselt bossile kodutehtud ricottat ja oliiviõli ning jõulu- ja lihavõttepühadel peab preester töölissööklas, mis asub mõne meetri kaugusel õmblusmasinate rodust, missat.