Balti riikides poevargusi tänavu 3,22 miljardi eest

Jaemüügi varguste uuringu andmeil moodustasid Balti kaupmeeste kahjud 1,44% kogu käibest, see on 0,09% võrra enam kui eelmisel aastal.

Veel 2008. aastal olid Baltimaade kaotused madalaimad Euroopas (-4,9%), kuid kasvasid tänavu 6,7% võrra ega ole palju maas kaotuste poolest juhtivast Slovakkiast.

ASi New Vision Baltija müügidirektori Vaidas Belinisi sõnul täituvad möödunud aasta prognoosid. "Vaatamata sellele, et möödunud aasta uuring viitas ärimeeste kahjude vähenemisele, sel aastal me sellega uhkustada ei saa. Erandiks pole ka teised riigid – kahjud kasvasid rahvusvahelises mastaabis," ütles ta.

"On loomulik, et majanduslanguse tingimustes suurenes varguste ja kuritegude arv, millega seoses suurenes müüjate huvi valvata oma kaupu," lisas Belinis.

Baltimaades varastasid enim vastutustundetud ostjad – 43,1%, töötajad – 35,9% ja tarnijad – 7,2%. Administratiivsete vigade kaela jäi 13,8% kahjudest.

Belinisi sõnul täheldatakse Baltimaades organiseeritud varguste tendentsi, varastatakse kõige erinevamaid kaupu ning kasvab juhtumite arv, kui ei panda tähele kauba hinda.

Kõige populaarsemateks kaupadeks varaste seas osutusid riided, auto varuosad, tehnilised seadmed, tavalised ja spetsialiseeritud toidukaubad, raamatud, kosmeetika ja kehahooldevahendid ning videosalvestised.

Sõltumatu jaemüügi varguste uuringu andmetel läksid poevargused Euroopa ärimeestele sel aastal maksma 32,3 miljardit eurot, see tähendab 4,8 miljardit eurot rohkem kui mullu. Suurimaid vargustega seotud kaotusi kandsid Türgi kaupmehed, nende kaotused moodustasid kokku 1,67% kaubakäibest. Teisele kohale jäi Tšehhimaa (1,47%), kolmandat kohta jagavad Poola ja Prantsusmaa (mõlemad 1,42%).

Kõige väiksemad kaotused olid – nagu ka eelmisel aastal – Austrias (0,99%). Enim kasvasid kahjud Slovakkias – 9,8% võrra. 2009. aastal tegid vargustest tingitud kaotused Euroopas kokku 1,38% kogu käibest ja kasvasid 0,11% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Lääne-Euroopas töötajate varastatud kaupade keskmine kulu oli 1858 eurot, ostjate poolt varastatud kaupade keskmine kulu 94 eurot. Kahjude ennetamiseks kulub Euroopas 0,29% müügituludest (7,1 miljardit eurot). Suurim osa sellest summast (37,6%) väljastatakse kaupade elektrooniliseks kaitseks.

Rahvusvahelises uurimuses on esitatud andmed 41 riigist, 1069 kaubandusketist, mis vastutavad 121 741 poe eest. Euroopas on küsitletud 567 ja Baltimaades 15 kaubanduskettide esindajat.