Uuring: kodutehnika ostunumbrid pöördusid tänavu plussi

Järgneb Annika Klemetsi kokkuvõte uuringust:

Sellel turul on tegu kiire ja otsustava kannapöördega, kuna alles mullu sügisel olid võrdlusnumbrid aasta varasemaga üle 20% miinuspoolel. Tehnikaturg on saanud majanduskriisi perioodil eriti tugevalt räsida: selja taga on kaks aastat müükide ja ka hindade pidevat langust – 2008. aasta käibe langus orienteeruvalt 15% (15 tootegrupi põhjal), millest langes eelmisel aastal veel 33% (21 tehnika ja IT-tootegrupi põhjal).

Samas on tehnikaturust rääkides oluline silmas pidada, et majanduse hiilgeaegadel on tehnikakaupade käivete tõusunumbrid ületanud 50% künnist. Aga positiivne on selle aasta tehnikauuringu tulemustest näha, et tehnika ostmine kogub jälle tuure.

Jaemahtude uuring ei anna otseselt vastust küsimusele, mis on tehnikakäibe elavnemise taga, aga turu tausta analüüsides paistab, et mõjutajad on kindlasti digitelevisooni ootus, kinnisvaratehingute elavnemine ja asjaolu, et uusi tehnoloogiaid-funktsioone sisaldavate seadmete hinnad on taskukohasemad kui kunagi varem.

Eriti on kahe viimase aasta jooksul langenud audio-video-IT-kaupade hinnad – selge suund on see, et inimene lahkub poest, jättes sinna mõnevõrra suurema rahasumma kui paar aastat tagasi. Samas on toode sisult reeglina kordades arenenum.

Kui Soomes kaasnes paar aastat tagasi digi-TV-le üleminekuga peamiselt digibokside ostubuum, siis Eestis on paaril viimasel kuul uusi LCD- ja plasmatelereid ostetud rohkem kui digibokse. Käibe seisukohalt on see meie jaemüüjatele oluline eelis, kuna digiboksi maksumus on keskmiselt tuhat krooni (digi-TVga liitumise korral on paari firma poolt lubatud boks ka tasuta kaasa), aga ühe ostetud LCD-teleri keskmine hind 8500 krooni.

Samas saab tarbija täna osta LCD-teleri summas, mille eest mõned aastad tagasi sai soetada vaid väikse ekraanimõõduga ja tehniliselt algelise kineskoopteleri. Nii et kasu lõikavad praegusest turuolukorrast nii jaemüüjad kui tarbijad.

Lisaks on LCD- ja plasmatehnoloogiad saanud konkurendi veel LED-ekraani näol. See on turul veel uus, kõrge hinna ja väikese osakaaluga tootekategooria, aga kasvupotentsiaal telerite tootegrupis on täiesti olemas.

Tehnikaturul on praegusel hetkel igas sektoris palju tarbijale atraktiivset. Suurtes kodumasinates on elektroonikakaupluste integreeritava kodumasina käibe osakaal jõudnud 20%ni. Samas naaberriikidega kõrvutades näeme, et n-ö arenguruumi meil veel on – Leedus ja Taanis on protsendid vastavalt 25 ja 35.

Ajal, mil keskkonnateadlikkus muutub üha aktuaalsemaks teemaks, on ka kodumasinate puhul oluliseks märksõnaks energiaklass ja energiasääst. Nii on ka statsionaarse IT-audio-videotehnika puhul oluline, kui palju energiat tarbitakse ka standby ehk puhkeseisundis.

Kaasaskantava tehnika üheks paljudest uutest menuomadustest on näiteks puutetundlik ekraan. Ülekaalukas omadus autonavigatsioonitoodetes, aga üha levinum ka kaasaskantavates MP3/MP4-mängijates (ligi 6% ostetud kogusest).

Selline ekraan on nüüd ka digikaamerates (2% ostukogusest) ja sülearvutites (esialgu müüdud üksikuid mudeleid). Väga levinud on puutejuhtimine mobiilides – tänavu jaanuaris-veebruaris 23% ostukogusest, mullu 12% – seda tänu nutitelefonide müügi jõulisele kasvule.

Nutitelefonid ja autonavid on need tehnika-tootegrupid, mille müük on liikunud tõusujoones ka kahe viimase mõõna-aasta jooksul. Nn neli-ühes võimalustega mobiil – sinna on integreeritud lisaks telefonile ka kaamera, naviseade ja mp3-mängija – maksis veebruaris keskmiselt 3550 krooni, samasuguse telefoni hind aasta tagasi oli 5480 krooni.

Kuna tehnikat on viimase kahe aasta jooksul vähe ostetud, võib arvata, et ruumi on. Püüdes analüüsida, kui palju võiks turul potentsiaali olla numbrites, siis on ühe näitena võimalik suhtestada tehnika ostukogused leibkondade või populatsiooni arvuga.

Näiteks Eesti leibkondi, kuhu on nelja aasta jooksul soetatud uus LCD- või plasmateler, on meie arvutuste kohaselt 33-35%. Seega neid, kuhu seda ostetud pole, on veel tervelt 70%!

Kaamera on individuaalsem ost ja seda tasub kõrvutada populatsiooni suhtega – vaid 2% Eesti elanikest on ostnud kolme aasta jooksul peegelkaamera, sama seis on videokaameratega, digi-kompaktkaamera ostnuid võib arvestada 10% kanti. Võiks ju oletada, et digikaameraid on ostetud palju ja turg võiks hakata küllastuma, aga numbrid seda ei kinnita.

Lõplik tibude lugemise aeg, kui heaks kujunevad tänavu tegelikud tehnikaturu müüginumbrid, on aasta lõpus. Praegu aga ennustame, et tegu saab olema rohkem kui mõneprotsendilise käibekasvuga.