• 09.06.10, 21:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äripäev esitleb: rõivakaupmeeste duell

Eesti rõivakaubanduse lipulaevaks on aastaid peetud Meelis Milderi juhitavat Baltikat. Eelmisel aastal näitas aga Lenne juht Urmas Leeman, et oskab Milderist paremini äri ajada.
Eelmisel aastal enam kui 14 korda kasumit kasvatanud perekond Leemanitele kuuluv lasterõivaste tootja Lenne väärtus kasvas aastaga Äripäeva hinnangul 200 miljonilt kroonilt 350 miljonile.
Võrdluseks Baltika turuväärtus kukkus eelmisel aastal 335 miljonilt kroonilt 213 miljonile kroonile.
Baltika käive oli 2009. aastal 880 miljonit krooni ning kahjumit teeniti 156 miljonit krooni. Lenne suutis 135,4 miljoni kroonise käibe juures teenida kasumit 56,8 miljonit krooni.
Baltika ja Lenne on sarnased veel seetõttu, et aastaid on Baltika juhtideks ning suurimateks aktsionärideks olnud Meelis ja Maire Milder. Lenne kuulub aga võrdselt Meelis ja Meeli Leemanile, kes moodustavad teineteist täiendava tandemi - naine loob ja mees muretseb ettevõtte ärilise külje eest.
Alustasid ühel ajal
Meelis Milder asus Baltika etteotsa 1991. aastal. Samal aastal asus Urmas Leeman juhtima vastloodud Lennet. Küll on erinev olnud mõlema mehe ettevõtjatee algus. Milder sai ettevõtjaks riigifirma erastamise kaudu, Leeman aga alustas nö nullist ehk kroonieelsel ajal, kui ostis naiste kombineesid ning koos abikaasa Meeliga õmbles neid tollel ajal puudu olnud naiste pesuks ringi ning müüs maha. Hiljem, veel enne kui alustati laste välisrõivastega, ostis Leeman kokku Marati dressijääke ning tegi neist laste dresse.
Krooni ajal tulid aga allhanked Soome firmale ning lõpuks Lenne loomine ning iseseisva tootmise käivitamine. "Praeguses maailmas tuleb esmalt spetsialiseeruda ja siis globaliseeruda, muidu ellu ei jää. Edasi tuleb kontsentreeruda ning siis saabub ka edu," on Leeman öelnud.
Leemanid käisid ise mööda Soome kliente
Leeman on varasemates intervjuudes rääkinud, kuidas nad algusaastatel Soomes müüsid oma tooteid ise, käies klientide juures kohal, kogu kollektsioon kaasas. Hiljem, mahtude ja klientide hulga suurenedes, valis ettevõte välja kohaliku agendi, kelle juures on püsivalt üleval toodangu näidised. 
Leeman on ka aktiivne investor väärtpaberiturgudel. 1997. aasta börsikrahhist sai ta küll valusa kogemuse, kuid huvi börsi vastu säilis ning eri ajal on tema firma aktsiaportfell ulatunud 100 miljoni kroonini. Leeman ise on öelnud, et börs aitab tal ennast pidevalt täiendada. "Välisbörsidel investeerides tuleb enne ikka tõsiselt kodutööd teha. Börs on korralik eluülikool, mis aitab seda maailma mõista," on ta öelnud intervjuus Äripäevale. Meelis Milder on samuti kogenud börsilt tagasilööke, sest Baltika aktsiaid on ta soetanud laenuraha eest ning aktsiahinna langus on sundinud Milderit otsima lisatagatisi, et aktsiate sundmüüki vältida.
Rikaste tabelis ainult Leemanid
Lenne edu on Urmas ja Meeli Leemanile taganud stabiilselt koha Äripäeva igal aastal koostatavas rikaste edetabelis. Eelmisel aastal hindas Äripäev mõlema varanduseks 101 miljonit krooni ehk Lenne väärtuseks 202 miljonit krooni. Sellega olid nad rikaste edetabelis 314. kohal, jäädes näiteks miljoni krooniga alla kütuseärimees Heiti Häälele.
Meelis Milderil pole aga pole viimastel aastatel 500 Eesti rikkaima inimese hulka enam jõudnud. Sel sügisel ilmuvas rikaste edetabelis on perekond Leemanid tõenäoliselt tublisti oma kohta parandanud. Meelis Milderi vara väärtus on aga aastaga veelgi kahanenud.
Mida kujutab endast Lenne?
Lenne OÜ omanikud on Urmas Leeman 50%, Meeli Leeman 50%.
Suurem osa käibest ehk 96,7 miljonit krooni tuleb Soomest, järgnevad Eesti 25,4 miljoni krooniga ja Ukraina 11,4 miljoni krooniga.
Soomes ja Eestis õnnestus Lennel eelmisel aastal müügitulu kasvatada. Soome kaudu müüakse ka Venemaale. Lätis, Leedus ja Ukrainas müük aga kahanes.
Tööd anti 2009. aastal 54 inimesele. Sama palju oli töötajaid ka aasta varem.
Keskmine palgakulu oli eelmisel aastal 9100 krooni kuus ja 2008. aastal 8400 krooni kuus.
Dividende võtsid omanikud 2008. aastal välja 500 000 ja 2009. aastal 300 000 krooni. Sel aastal ei plaanita dividende maksta.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.24, 10:12
DSV müügijuht: meie kolm tugisammast on meie meeskond, meie IT ja meie kliendid
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele