Hajameelne autovahendaja kauples end miljardäriks

On 1993. aasta. See on aeg, mil kuritegevuse näitajad on laes. Ärimehed ei usalda panku rahade liigutamisel ja käivad rahakohvrid käes. Peale südaööd sõidab Hillar Teder oma rohelise Lada VAZ 2108-ga Lasnamäel Veimeri tänavas asuva kahetoalise korteri ette, kus ta elab koos naise ja kolme lapsega.

Ümberringi on lumehanged. Teder võtab autost asjad ja koos nendega tõstab auto kõrvale maha kohvri, kus on sees 100 000 dollarit. Ta on surmväsinud. Teder peaks kohvri tuppa viima, ent unustab selle samasse lumehange. Lasnamäe korterelamu ette jääb vedelema ligi viiendik Tederi varast, mille eest oleks tollal saanud Rootsist osta kaheksa sõiduautot.

Selleks ajaks on Teder ettevõtjana tegutsenud alla kolme aasta. Ta iseloomustab toonast aega oma elus inglise keelse väljendiga non-stop – tuli tegutseda ilma hingetõmbepausideta. Töötada tuli hiliste õhtutundideni. Isegi nädalavahetuseti müüs ta turul autosid. 

Hommikul Hillar ärkab, et panka minna. Kus on kohver? See ei meenu Tederile varem, kui ta varavalges taas auto juurde jõuab. Auto seisab maja ees oma koha peal. Ja kohver selle kõrval. Ka raha on alles. Ta tõstab kohvri autosse ja viib raha vastloodud Ühispanka.

Teder ütleb, et raha päästis naabritest varem ärkamine ja hiljem kojujõudmine. Teisalt tunnistab ta: "Ma olen hästi-hästi hajameelne.“

Kui tänapäeval jääks kohver maja ette seisma, laseks päästeamet selle tõenäoliselt veekahuriga pommi pähe puruks või see oleks hommikuks haihtunud. Võib öelda, et Tederil on hoolimata hajameelsusest ka õnne ja mitte vaid sel korral.

Autoärimehest Eesti rikkaimaks inimeseks

Endise automüüja suurim tegu Eestis jääb taasiseseisvumise esimesse kümnendisse, kui ta rajas hiiglasliku Rocca al Mare kaubanduskeskuse, mis müüdi mitu korda kallimalt. Koos vene äripartneritega ehk nn dimadega asutati mahlatootmisfirma, mille ostis Coca-Cola kahe miljardiga.

Samuti asutas Teder Venemaal dimadega O’Key kaubandusketi, milles on Tederil siiani osalus. Osaluse väärtuseks hinnatakse 3-4 miljardit krooni, mis teeb ka tema muud vara arvestades Tederi Eesti kõige rikkamaks meheks. Lisaks kõigele on ta tänase seisuga suuruselt teine kaubanduskinnisvara omanik Ukrainas.

Kadriorul on sümboliline tähendus

Päev pärast Monika lumetormi on Kadrioru pargis vaikus. Teder seisab pargi äärel ja viipab käega lauluväljaku poole. Keskkooli päevil tõusis ta hommikuti kell kuus, et siin jooksmas käia. Peale enam kui 15 aastast ärikogemust Venemaaga on aga park omandanud Tederi jaoks teise, märgilise tähenduse, sest selle asutas Venemaa üks tähtsamaid moderniseerijaid Peeter I.

Teisalt sümboliseerib inimtühi ja lund täis tuisanud Kadrioru park ka kahe aasta tagust aega Ukrainas: kriisi saabudes oli järsku plats investoritest tühi, sidemed äripartneritega ummistunud nagu lumised pargiteed ja pangad külmutasid suures jaos laenamise.

"Kui raskeks läks ta elu 2008. aasta finantskriisi puhkedes, kui kõik rahakraanid Ukrainas kinni keerati, teavad vähesed," ütleb tema hea sõber Indrek Neivelt.

Äripartneritest tüdinetakse ehk nn peretülid

Aasta tagasi saatsid Ukraina kaubandusketi O’Key töötajad ja tarnijad Julia Tõmošenkole kaebekirja, kus palusid peaministril oma riiki aferistide eest kaitsta. Kirja põhjuseks oli eelmise aasta suvi, kui O’Key poed suleti üle öö. Hommikul tööle läinud 2000 inimest jäi kaupluse ukse taha, sest turvamehed ei lasknud neid sisse. Teder jäi äkksulgemisega ukrainlastele hinnanguliselt 141 miljonit krooni võlgu.

Teisalt nõudis ka Arco Vara Tederilt tagasi enam kui saja miljoni kroonist võlga, mis tekkis kahe äripartneri luhtunud koostööst Ukrainas. "Pärast kaklust enam rusikatega ei vehita," võtab Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere tänase asjade seisu kokku.

Teder tõmbab keerulistest ärisuhetest rääkides võrdusi abieluga. Aasta-kahe taguseid konflikte nimetab ta peretülideks. Teder ütleb, et suhe äripartnerite on nagu kooselu, kus ajapikku üksteisest tüdinetakse ja üks hetk ei sobi enam teise pingutused. "See on nagu keskea kriis," lausub 48aastane ja teises abielus mees.

Teder oma aasta-kaks tagasi tekkinud "peretülid" tänaseks peaaegu lahendanud. Pärast sügist Venemaa O’Key börsileminekut hingab ta vabamalt. Tänu sellele vabanes raha, mille eest sai maksta võla Arcole ja Gildile, mis ka omal ajal raha Ukraina kinnisvaraarendusse pani. Samuti ütleb Teder, et on maksnud ka Ukraina võlanõudjatele 100 000 dollarit võlga tagasi.

Tundub, et aastaid Venemaal ja Ukrainas tegutsemist on nakatanud ka Tederid slaaviliku rõõmsameelsusega, sest öeldakse ju, et venelased oskavad muresid kergemalt võtta ning paljudele asjadele läbi sõrmede vaadata.

Teder ütleb, et talle meeldib Berlusconi otsekohesus, kuid ta ise räägib samuti väga tabavalt. Kuna Teder on nn õliste näppudega ettevõtjaks, sest ta on alati äritegevuses ihu ja hingega sees, ei pelga ta väita, et Jaokim Heleniuse uus amet Estonian Airi nõukogu esimehena on pigem klouniamet. Siis jälle viskab Teder nalja peaministri Andrus Ansipi üle, kes villaskandaali sattunud Jaanus Rahumägi kaitses jutuga Hiltoni hotellist.

Kirev elu teeb tolerantseks

Teisalt ei kiirusta Teder hukka mõistma. "Teeme kogu aeg midagi valesti. Võib-olla iga nädal või iga kuu teeme midagi valesti. Mõned prohmakad on suuremad või mõned väiksemad. Tasub siis midagi varjata," ütleb Hillar. Ta ütleb, et on vanuse tõttu nii palju näinud, et mõistab – elus võib kõike juhtuda.

Kuigi Tederit tõmbab Ukrainasse kiire elutempo, tunneb ta ennast kodus vaid Eestis. "Seal (Ukrainas – toim) ma ei saa alati aru, mis võib juhtuda, aga siin ma saan mentaliteedist ikkagi aru. Seal ma pean küsima, kas midagi sobib teha," ütleb Hillar.

Praegu kavatseb ta Ukrainas jätkata kuni seal saab kõik valmis, sest need projektid on alles pooleli, mis kõige rohkem raha keedavad. Hetkel teevad lahtised poepinnad kassavoogu 30 miljonit dollarit aastas, kuid eesmärk on see summa viie aasta pärast enam kui kolmekordistada.

Peale seda mõtleb ta, et võib-olla võiks isegi uut sihtmaad otsima minna kasvõi Indiasse. Kuna kaks last käivad tal veel lasteaias, peab ta neile isaeeskujuks olema: vara tööle minema ja hilja koju tulema, mitte elama nagu neeger Aafrikas banaanipuu all, lausub ta.

Teisalt ega lapsed teda argipäeviti eriti näegi. Teder reisib nii tihti, et see pani ta isegi pangakaardist loobuma. Kord oli juhus, kui ta ühe päeva jooksul maksis kolmest erinevast riigist ja pettuse kahtluses pandi ta kaart kinni. Kuigi äriasjades võib nüüd panku usaldada ega pea kohver käes ringi käima, teeb ta igapäevaseid makseid ikka sularahas. 1990date harjumused pole temast täielikult võõrdunud. Kuigi Teder ei pea ennast rikkaks, ei taha ta riskida pangakaardi kasutamisega, sest raha kinni kinni jäämine paiskab elu sassi. Kellel ei paiskaks?

Kommentaarid

Ain Hanschmidt, sõber

Viimased kuus aastat oleme näinud lennujaamades või tänaval, aga pangas töötasin, oli Hillar meie klient. Seega teadsin tema tegemistest rohkem eelmisel aastatuhandel. Aga ma arvan, et ta on praegugi sama lõbus ja elav edasi. Juba siis oli ta hea suuvärgiga ja räägiks vahvalt enda asjadest.

Hillar oli juba 1990date aastate alguses osav ärimees. Mäletan, kui Hillar hakkas Rocca al Mare keskust ehitama, ei uskunud paljud, et Tallinn nii suureks kaubanduskeskuseks valmis on.Ta on üks väheseid eesti ärimehi, kes on Venemaal raha teeninud, sest teised on enamasti kõik kaotusega tagasi tulnud. Selle põhjuseks võib olla, et ta on leidnud Venemaal head partnerid  ehk dimad - nii me neid kutsusime.Tean juba vanast ajast, et ta on väga visa ärimees. Kui lehest lugesin, et ta sattus investeeringutega raskesse olukorda, olin sada protsenti kindel, et ta tuleb sellest välja. Pealegi ei tahtnud ma ka uskuda, et tema kohta kirjutatu on päris tõde. Mäletan, et Hillar maksis alati laenud tagasi. Arvan, et ta teeb seda praegugi. Kui ikka edukalt tegutsed, siis pead raha tagasi maksma.

Indrek Neivelt, sõber

Mälu järgi oli see 1992. aasta sügisel, kui Hillar esimest korda Hansapangast laenu sai. Meenub, et ta oli siis selline tegutsemisaldis ja sõnapidaja mees. Hiljem oli ta peamiselt Ühispanga klient aga mõningaid projekte finantseeris ka Hansapank.

Suhtlen Hillariga tihedalt alates 2005. aastast. Hillaril on tohutu töövõime ja suur visadus ning rikkus pole Hillarit rikkunud - ta on lihtne mees, kes ühtegi tööd ei põlga.Ma olen imetlenud kui suure hasardiga ta uusi projekte ette võtab ning ka kõige raskematel aegadel need ellu viib. Kui raskeks läks ta elu 2008. a aasta finantskriisi puhkedes, kui kõik rahakraanid Ukrainas kinni keerati, seda teavad vähesed. Aga ta ei andnud alla, vaid võitles sõna otseses mõttes lõpuni ja tuli edukalt välja. Müts maha Hillari ees! Ta ei kaota usku ka kõige raskemas olukorras: see peaks olema õppetund kõigile.

Juhan Parts, majandusminister

Seoses Kredexi ekspordigarantii andmisega Eesti eksportijatele jättis Hillar Teder sümpaatse mulje, sest ta ei unustanud selliste investeeringute tegemist suurtel turgudel Eesti väiksemate ja keskmiste ettevõtjate huve. Tänu sellele sai kuni 20 ettevõtet sinna kaupu müüa ja teenuseid pakkuda. Selle mootoriks oli Hillar Teder. Hillar Tederi puhul on tähelepanu vääriv, kui hästi ta on toime tulnud Venemaa ja Ukraina turul. Pealegi on ta märkimisväärse järjepidevuse keskendunud ühele kitsale tegevusalale. See näitab, et ärimees, kes hüppab mitme heinakuhja vahel, ei pruugi sellist edu saavutada. 

Mõneti tuli minu jaoks küll üllatusena, et Hillar Teder sügisel IRLi toetas. Meedias kajastatakse erakondade toetamist kui äraostmist või muud sellist valgustkartvat. Aga kui kohtun ettevõtjatega, saavad nad aru, kuivõrd oluline on järjepidev ja kindel poliitika.

Allan Viikmäe, endine koolivend

Väga kaugelt olen käekäiguga kursis praegu, aga tean, et tal läheb hästi. Mõned korrad on ta ka klassi kokkutulekul ikka käinud.Keskkooli ajal oli ta kõva spordipoiss ja õppis hästi ning hinded olid head. Samas ei saa öelda, et ta õpetajate soosik oleks. Pigem oli rahuliku natuuriga ei tunginud esile. Ajas oma asja.

CVSündinud: 10.09.1962 (48aastane)

Tallinna Reaalkool, lõpetas 1980.Tallinna Polütehniline Instituut, mehhaanikainsener, lõpetas 1986.Esimene ja ainuke töökoht:1986-1990 EKE transpordiosakond, juhataja asetäitjaAlates 1990 ettevõtja.1990-1994 EKE, VAZ Autoteeninduse ja Tederi poolt moodustatud AS Mega-Auto.1994 ostis Erastamisagentuurilt Tallinna VAZi Autokeskuse, mille remontisime ja andis rendile. See siis Tederi esimene kinnisvaraprojekt, mille rahastajaks oli Ühispank.1995 asutas Vene mahlatootja Multoni, mille müüs 2005 Coca-Colale. Laenuandjaks Ühispank.1997 alustas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse ehitamist, mille müüs Cityconile 2005. Laenu andis taas Ühispank.2000 asutas Vene hüpermarketiketi O'Key.2005 alustas Ukraina investeeringutega.2007 esimesed kaubanduskeskuste avamised Kiievis, Krivoi Rogis, Zaporozjes, Simferoopolis. Tänaseks omab Teder 130 000 m² renditavat pinda ja on Ukraina suuruselt teine kaubanduskinnisvara omanik.2010 Vene O'Key IPO. Koolipõlve harrastused: korvpall, võrkpall, judo, autoralli (viimases NSVLi meistersportlane).Abielus teist kordaLapsi 7Lemmikkohad Eestis Lohusalu ja Otepää.Lemmikkontinent Aasia.Lemmikmaa Tai.Lemmiklinn(ad) Tallinn ja muud linnad, kus on üle kolme miljoni elaniku, eriti Shanghai ja New York.