Paabut: aeglustuv hinnatõus lasi 20% rohkem toitu osta

Muutusi jaemüügi- ja tööstustoodangu mahtude muutumiset tänavu novembris kommenteerib makroanalüütik Annika Paabut.

Statistikaameti andmetel kasvas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük novembris jätkuvalt ning müügimaht püsivhindades suurenes 4,3%. Enim kasvas müük toidukaupade, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete spetsialiseeritud kauplustes (18,9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes), mis oli tingitud ühelt poolt toidukaupade hinnatõusu aeglustumisest ning teisalt ka majapidamiste paranenud eelarvetingimustest - kasvanud on nii hõive kui ka palgad. Kui eelnevatel kuudel moodustas jaekaubandusettevõtete müügimahtude kasvust suurima osa enamasti tööstuskaubad (majatarvete, kodumasinate jmt müük), siis novembris nende kaupade jaemüügi kasv aeglustus (12,2%-lt oktoobris 6,4%-ni novembris; kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsihindades). Siin on ilmselt oma osa oluliselt kõrgemal võrdlusbaasil - mäletatavasti kasvasid jaemüügimahud just eelmise aasta lõpul, mis omakorda oli osaliselt tingitud eurole ülemineku hirmudega (kiirem hinnatõus tööstuskaupadel). Teisalt võib olla oma osa ka pühadeootusel - selleks otstarbeks üritati säästa, et kingitusteks/pidustusteks piisavalt vahendeid jääks. Lisaks, kui eelnevatel kuudel said jaekaubandusettevõtted nautida suuremaid käibeid, kuna Eestit on käesoleval aastal külastanud rekordarv turiste, siis ilmselt ei olnud november populaarseim kuu Eesti väisamiseks (andmed majutatud turistide kohta avaldatakse alles järgmise aasta alguses).

Selle aasta viimaseks kuuks ootame jaemüügimahtude kasvu jätkumist, mis enamjaolt on mõjutatud pühadehooajast ning aastatagusega võrreldes paremast tööturu olukorrast. Samas võivad majapidamised siiski olla pühadeostude sooritamisel tagasihoidlikumad tulenevalt kasvavatest küttekuludest (soojus- ja elektrienergia hindade juba aset leidnud ning gaasi hinna oodatav tõus), ehkki ootamatult soe talv on küttekulude kasvu hoidnud oluliselt sobivamal tasemel. Lisaks võib majapidamiste otsuseid mõjutada ka jätkuvalt segased arengud euroala riikides, mis võib kahandada majapidamiste tuleviku sissetulekuid kas vähendatud tööaja (ja palga) või kehvema tööturuolukorra näol kuna ka ettevõtted on pigem ettevaatlikud nii investeerimisel kui ka värbamisel.

Tööstustoodangu mahu aastane kasv aeglustus novembris sesoonselt korrigeeritud (s.k) andmetel 1,4%-ni (oktoobris kasvas toodangumaht 2,4% ning septembris 6,4%). Töötleva tööstuse toodangumaht kasvas samal perioodil 2,4%, mis näitab selgelt kasvumäärade aeglustumist - veel kolm kuud tagasi kasvas töötleva tööstuse toodangumaht kahekohalise kasvumääraga. Peamiselt tulenes kasvu oluline aeglustumine elektroonikasektori toodangumahu vähenemisest - toodeti 16,2% vähem kui eelmise aasta novembris. Viimase 12 kuu jooksul on just elektroonikasektor olnud üks suurimaid panustajaid tootmismahtude kasvu ning kui aasta alguses toodeti ligikaudu neljandik kogu töötleva tööstuse toodangust elektroonikasektoris, siis nüüdseks on osakaal kahanenud 14%-ni. Osakaalu vähenemine tuleb ühelt poolt kesisemast aastakasvust, ent teisalt on ka teised tegevusalad jõudsalt toodangumahtusid kasvatanud ning seeläbi eneste osatähtsust suurendanud. Olgu siinjuures mainitud, et elektroonikasektori toodangumahu kiire kasv sai alguse juba 2010. aasta keskpaigas ning seetõttu on kasvumäärade aeglustumine kõrgema võrdlusbaasi tõttu üpris ootuspärane. Nagu öeldud, on positiivseid arenguid täheldada ka teistel tegevusaladel, suurematest tegevusaladest nt puidu töötlemine (4,9%), toiduainete ja elektriseadmete tootmine (vastavalt 6,2% ja 18,6%). 

Jätkuvalt müüakse suurem osa toodangust välisturgudele (~70% kogu toodangust).

Aasta viimasel kuul tööstustoodangumahud ilmselt eelmise aastaga võrreldes ei muutu (0-1% kasv), ehkki võib juhtuda, et näeme ka pisikest langust. Kindlustunde indeksite kohaselt on töötleva tööstuse tootjatel toodang lepingutega keskmiselt 3-4 kuuks kaetud ning kiiret langust me järgmistel kuudel siiski ei näe. Kuna segadused euroala riikides püsivad ning selgeid lahendeid ei ole veel n-ö lauale pandud, on määramatus ka tööstustoodangu mahtude kasvu osas järgmiseks aastaks kasvanud. Oleme seisukohal, et kiiresti ajalooliselt suurima mahuni kasvanud tööstustoodang kasvab järgmisel aastal üpris tagasihoidlikult ning negatiivsema stsenaariumi realiseerumisel (so majandusmõõn Euroopa riikides) võivad toodangumahud ka kahaneda. Meie põhistsenaarium näeb ette, et lahendused leitakse ning kokkulepped saavutatakse nii riikide sees kui ka riikide vahel ning suurem/pikema kuluga majandusmõõn suudetakse ära hoida. Seega, meie põhistsenaariumi järgi toodangumahud järgmisel aastal siiski kasvavad, ehkki marginaalselt.