Euroliit tahab luua aastaks 2015 ühtse internetituru

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes meenutas täna internetikaubanduse eelistest rääkides, et ammu ei ole vaja enam vihmase ilmaga sobivat kaupa otsides tunde mööda poode kõndida, palju mugavamalt saab vajaliku kätte internetist ja oma kodust lahkumata. Ei sega ostupaikade kaugus kodust ning erinevate pakkumiste vahelt saab valida soodsaima. Kroes ütles: „Tarbijale pakub internet paremat valikut, suuremat paindlikkust ja paremat kvaliteeti.“

Eurooplane ei osta internetis välismaalt

Euroopa Komisjoni andmetel sooritab aastas küll 200 miljonit eurooplast ehk siis 40% elanikkonnast oma ostusid üle interneti, kuid vähem kui neljandik neist teeb seda väljaspool oma riigi piire. Euroopa jaekaubandusest tervikuna moodustab e-kaubandus aga vaid 3,5 protsenti. Takistuseks on erinevad riiklikud reeglid ja süsteemid. Nüüd on eesmärgiks muuta kauplemine internetis lihtsamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Piirülese internetikaubanduse osakaal peab tõusma aastaks 2015 seitsmele protsendile, kahekordistuma peab ka internetiäri osakaal Euroopa SKPs, mis seni on alla 3 protsendi. E-kaubandust peab omakorda toetama sujuvalt toimiv piiriülene kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete süsteem. 

1 töökoha asemele 2,6 uut

Iga töökoha asemele, mis kaovad teistes majandusharudes, loob internetimajandus Euroopa Komisjoni andmetel juurde 2,6 uut töökohta. Internetikaubandus võimaldab ka maapiirkondades või kõrvalistes paikades elavatele tarbijatele suuremat valikut ja madalamaid hindu. Kasu, mis tuleb madalatest hindadest ning toodete ja teenuste suuremast valikust internetis, hinnatakse 11,7 miljardile eurole, mis vastab 0,12 protsenti Euroopa SKPst. Euroopa Komisjon on välja arvutanud, et kui e-kaubanduse osakaal tõuseks jaekaubanduses tervikuna 15 protsendile ja kui kõrvaldataks praegused siseturutakistused, võib tarbijale tekkiv kasu ulatuda 204 miljardi euroni ehk siis 1,7 protsendini Euroopa SKPst.

Eestil on e-kaubanduses veel kõvasti arenguruumi

Eurostati statistika näitab, et Eestil on e-kaubanduses veel kõvasti arenguruumi. Aastal 2010 tegi vaid 17 protsenti eestlastest sisseoste üle interneti, samas EL keskmine oli 41 protsenti. Kõige innukamad internetis ostlejad elasid 2010. aastal  Taanis, Hollandis ja Suurbritannias, kus internetis oli kaupu või teenuseid ostnud vastavalt 68 ja 67 protsenti kodanikest. Eesti oli umbes samal tasemel ungarlaste, lätlaste ja itaallastega. Kõige vähem ostsid internetist rumeenlased ja bulgaarlased.

Ka ettevõtete puhul pole pilt palju parem. Aastal 2009 moodustas euroliidus firmade käibest e-kaubandus keskmiselt 14 protsenti. Juhtriigiks on siin Iirimaa 24 protsendiga, Eesti oli oma 9 protsendiga alles 18. kohal.

Mis tarbijaid ja ettevõtjaid takistab?

Euroopa Komisjoni hinnangul on tihti valdavaks kehtivate eeskirjade mittetundmine, pakkumised ei ole läbipaistvad ning nende omavaheline võrdlemine on raske, maksed ja tarned on tihtipeale kallid ega vasta osapoolte vajadustele. Paljud tarbijad ei usalda ka elektroonilist kauplemist ning online-teenuseid ja muretsevad oma õiguste kaitsmise pärast probleemide korral.

Takistav asjaolu on ka see, et mitmeid online-teenuseid on võimalik osta vaid mõnedes riikides, samuti on mõnikord probleeme kaupadele ligipääsuga, kui pakkuja neid kas osadesse liikmesriikidesse ei müü või ei aktsepteeri välisriikide maksekaarte. Ühtlasi on probleemiks ka küberkuritegevus. 

E-maksete roheline raamat

Sujuvalt kulgev rahvusvaheline e-kaubandus eeldab ka sujuvat e-maksete tegemise keskkonda. On mõned baastingimused, mis peavad olema digitaalse ühisturu toimimiseks täidetud. Nendeks on juhtmega ja juhtmevaba lairibainterneti olemasolu, pilvetehnoloogia teenuste arendamine ja kasutuselevõtt ning turvalisema interneti loomine.

Euroopa Komisjoni täna vastu võetud rohelise raamatuga seotud konsultatsiooni käigus uurib komisjon sidusrühmadelt, mis takistab turu muutmist veelgi ühtsemaks ja kuidas oleks võimalik olukorda parandada. Vastuste esitamise tähtaeg on 11. aprill 2012.

Rohelises raamatus hinnatakse kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete praegust olukorda Euroopas ning selgitatakse välja, mis on veel puudu täielikult integreeritud makseturust ning puudujääkide põhjused. Rohelise raamatu eesmärk on käivitada laiaulatuslik diskussioon, et kinnitada komisjoni analüüsi või täiendada seda aitamaks turul paremini toimida.