Ministeerium: e-kaubanduse vastu puudub usaldus

Äripäev palus Euroopa Komisjoni internetimajanduse rohelist raamatut kommenteerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdil Mario Sõrmel. Järgneb tema kommentaar.

Statistika näitab, et Eestis on küll kvaliteetne taristu tarbijatele ja teenusepakkujatele kättesaadav, kuid ostjad ei kasuta e-kaubanduse võimalusi sellisel määral, mida võiks infrastruktuuri kättesaadavust ja kvaliteeti arvestades eeldada. Üldjuhul on selle põhjusteks peetud tarbijate vähest usaldust interneti teel toimuvate tehingute suhtes. Sellele vaatamata liigub e-kaubanduse kasutamine viimastel aastatel selgelt tõusujoones.

Eesti jaoks on keskseks küsimuseks nii pakkumise kui ka nõudluse stimuleerimine, mis pakkumise poolelt eeldab ettevõtjate huvi ja entusiasmi ning nõudluse poolelt tarbijate usaldust. Riik saab siinkohal abikäe ulatada ennekõike ettevõtluseks sobiliku õigusruumi, ettevõtluskeskkonna ning kiire interneti kättesaadavuse jätkuva parendamisega.

Turuosalised püüavad tarbijate usalduse küsimusi lahendada nn usaldusmärkide (inglise k - trustmarks) kasutusele võtmisega, seda ka ELi tasandil.

Hea ettevõtluskeskkonna jaoks on oluline lihtne ligipääs teiste liikmesriikide õigusele, ettevõtlust puudutavale infole ning e-teenustele kõigis ELi ametlikes keeltes. Selle raames on Eesti eesmärgiks kujundada Euroopa õiguskeskkonna portaalist e-Justice ühtne keskkond, mis võimaldaks kodanikele, ettevõtjatele ja õiguspraktikutele elektroonilise juurdepääsu õigusega seotud infosüsteemidele, teenustele ja mõistetele nii liikmesriikide kui ka EL tasandil.

 Sageli ei ole piiriülese e-kaubanduse raames piiravateks teguriteks siiski mitte õiguslikud nüansid, vaid tarbijate soovid ja eelistused, mille tõttu langetatakse ostuvalik kodumaise ettevõtja kaupade või teenuste kasuks, kuigi samade asjade ostmiseks eksisteerib täitsa arvestatav välismaine alternatiiv. Võib siiski eeldada, et tegevuskava meetmete rakendamine mõjub positiivselt ka Eesti ettevõtjate võimalustele müüa oma kaupu või teenuseid teiste liikmesriikide turgudele. ELi tegevuskava koosneb erinevatest meetmetest mitmetes internetimajanduse valdkondades. Seega sõltuvad Eesti ettevõtjatele avanevad lisavõimalused vastava valdkonna eripärast ning selle valdkonna õigusraamistikus või poliitikas ette nähtavatest sammudest ning nende õnnestumisest.

Eesti peab siinkohal olulisimateks autoriõiguse ajakohastamist ja autoriõiguste ühtse haldamise raamistikku kogu Euroopas, mis aitaks kaasa uute teenuste arengule ja levikule. See on eriti oluline väikese tarbijate arvuga riikidele, mille majanduslik atraktiivsus on maailma suurettevõtetele tagasihoidlik ning kus litsentsimise lihtsustamine võimaldaks väiksemate kuludega uutele turgudele tulla.

Samuti näeb Eesti ühe oma eesmärgina võimaldada kiire internetiühenduse rajamist ELi toetusskeemidega ja vastavate riigiabireeglitega kaasneva halduskoormuse vähendamist. Lisaks ei saa kindlasti tähelepanuta jätta küberturvalisust.

 Arvestades tegevuskava meetmete omavahelist seost ning nende eeldatavat kasutuselevõttu tulevikus, on täna keeruline võimalikku tootmismahtude muutumist või kaupade hinnalangust prognoosida. See sõltub ennekõike siiski meetmete pikaajalisest mõjust nõudlusele ja pakkumisele.