9. detsembril suri 91 aasta vanuselt vöötkoodi üks loojaid Norman Joseph Woodland, kelle leiutist kleebitakse tänapäeval peaaegu igale poes müüdavale tootele. Ühtlasi on vöötkood aidanud tõsta ka produktiivsust igas sektoris.
Woodland suri pühapäeval New Jersey’s Edgewateris Alzheimeri tõve ja tüsistuste tõttu, ütles eile tema tütar Susan Woodland Associated Pressile.
Woodland ja Bernard Silver olid tudengid Philadelphia Drexeli ülikoolis, kui Silver juhtus pealt kuulama toidupoe müüja ja dekaani vestlust, kus müüja küsis dekaanilt nõu selle kohta, kuidas salvestada tooteinformatsiooni kassas automaatselt. Dekaan lükkas küll müüja taotluse tagasi, kuid Silver läks probleemiga Woodlandi juurde.
Ainuke kood, mida Woodland teadis, oli Morse kood, mida ta oli õppinud skaudilaagris. Kuid üks päev rannas istudes ning joonistades liiva peale Morse koodiga sarnaseid punkte ja kriipse, tabas teda inspiratsioon.
„Punktide ja kriipsude asemel on mul õhukesed ja paksemad vöödid,” tsiteeris Woodlandi tütar leiutajat.
Woodland ja Silver esitasid oma patendi koodimustri koos kontsentriliste ringidega 1949. aastal.
1951. aastal ühines Woodland IBMiga, et vöötkoodi arendada, kuid vajalik tehnoloogia selleks töötati välja alles 20 aastat hiljem.
Woodland on töötanud ka Manhattani projektis, mille käigus töötas USA sõjavägi välja aatomipommi.
Seotud lood
Selveri müügid kinnitavad, et jõulude ajal eelistatakse traditsioonilisi maitseid, kuid alati on ruumi innovatsioonile. Seetõttu tuleb Selveri Köök igal aastal välja uute ja eriliste jõulutoodetega. Kulinaaria tegevdirektor Merje Kips räägib lähemalt.