Kas kaupade tellimine on aja raiskamine?

Uuringu eesmärgiks oli leida võimalusi VMI kasutamise edendamiseks Eesti jaekaubanduskettides. Ankeetküsitluse abil uuriti toidu- ja esmatarbekaupade ning ehituskaupade sektori kettide käest:

Kui teadlikud ollakse jaekaubanduskettides VMI strateegiast?Milliseid VMI strateegiast tulenevaid kasusid peavad jaekaubandusketid kõige olulisemateks?Millised on peamised põhjused VMI strateegia mittekasutamiseks ning millistel tingimustel ollakse nõus VMI kasutusele võtma?

Vastuseid saadi 34 jaekaubandusettevõtelt, mis on suhteliselt vähe, kuid vastanute poolt esindatud kettide kogukäive moodustas antud sektori käibest 62%. Seetõttu saab siiski tulemusi reservatsiooniga üldkogumile üldistada.

Vastuste põhjal selgus, et Eesti jaeketid on VMI strateegiast üsnagi teadlikud – 59% vastajatest hindasid oma teadmisi VMI-st heaks või väga heaks. Ollakse teadlikud, et VMI suudab kasu tuua järgnevates valdkondades: optimaalsed laovarud, tellimisega seotud tegevuste vähenemine, kulude vähenemine ja tarneahela pidev toimimine.

Kõige tähtsamaks VMI-st saadavaks kasuks peetakse tellimistega seotud tegevuste ja kulude vähenemist. Seejärel tähtsustatakse toodete kättesaadavuse paranemist ehk tarneaukude vähenemist ning laovarude vähenemist.

Küsitlusest selgus aga, et jaeketid ei usalda väga tarnijate võimekust VMid rakendada ning seetõttu ei soovita neile tellimiste üle otsustusõigust anda. Ollakse seisukohal, et äriprotsesside muutmine on liigselt keerukas. Samas selgus, et esimese sammuna VMI rakendamise teel on jaeketid üldjuhul valmis parandama nähtavust tarneahelas ning edastama oma tarnijatele kassamüügi aruandeid (POS raporteid).

Töö raames tegi töö autor mitu ettepanekut VMI rakendamise edendamiseks Eestis: 1. faktidel põhineva “eduloo” kirjutamine, 2. VMI näidiskokkuleppe koostamine, 3. tarnijate ja jaekettide suhete parandamine, 4. tooteandmete standardiseerimine.

Kokkuvõtteks on töö autori arvates VMI’l Eestis kindlasti tulevikku, kuna sellest saadavad kasud on osapooltele selged. Selle rakendamiseks on vaja aga teha küllaltki palju eeltööd ning seega võib VMI levik võtta veel mitmeid aastaid.

VMI (Vendor Managed Inventory) on kaubavarude täiendamise süsteem, mille puhul kauplus enam ei telli kaupa, vaid annab teatud kaupade asendamise õiguse tarnijale. Tarnija saab regulaarselt elektroonilisel teel infot, kui palju kaupa on maha müüdud ning vastavalt kokkulepitud miinimum- ja maksimumkogustele tarnib kaupa juurde. VMI hoiab kokku aega ja raha mõlemal osapoolel, vähendades üheaegselt nii laokulusid kui ka tarneauke.

 

Autor: Triinu Kollamaa