Pärnits: kaubanduspindu on Eestis piisavalt

„Lagi on ees. Kui me ehitame rohkem pindasid, siis igal betooniruutmeetril on oma hind ja selle peab keegi kinni maksma – selleks on lõpptarbija,“ nentis Pärnits.

Viimase Euroopa kaubanduskeskuste arenguraporti kohaselt on Eesti kaubanduspinna ruutmeetrite arvult inimese kohta Euroopa riikide seas neljas Norra, Luksemburgi ja Rootsi järel.

Raporti tulemused teda ei üllatanud - see, et Eestis on kaubanduspindade konkurents üsna tihe, on tema sõnul juba üsna ammu teada.

Ta selgitas, et siin on kaubanduspindu rohkem kui Lääne-Euroopas juba ainuüksi kliima tõttu. „Meil tänavakaubandust ei ole, mujal suurlinnades asendab seda paljugi tänavakaubandus, mis on kokkuvõttes mastaapne, kui võtta näiteks Inglismaal Oxfordi tänav,“ nentis ta, lisades, et tänavakaubandust Euroopa kaubanduskeskuste statistikas ei arvestata.

„Fakt on see, et Eestis on kaubanduspinda piisavalt ja siia ei peaks rohkem kaubanduspindu juurde ehitama,“ hindas Pärnits. Mida rohkem kaubanduspindu ehitatakse, seda rohkem tõstab see tema hinnangul hindu tarbija jaoks.

Äripäev küsis, kas arvestades Eesti madalat ostujõudu ja iibe langust, ei investeeri Eesti liigselt kaubanduspindadesse.