Internetipoodidest ostmine on seni arvatust populaarsem

Ostmisviisi mugavus, paremad hinnad ja usaldus konkreetse kaupmehe vastu on mõjutajad, mis suunavad üha enam huvilisi virtuaalsesse ostukeskkonda.

Viimastel aastatel on e-poe kasutajate osakaal hakanud oluliselt kasvama. Eelmise aasta aprillis/mais teostatud Eurobaromeetri järgi ostis internetist midagi viimase 12 kuu jooksul 46% eestlastest vanuses 15+, Euroopa Liidus keskmiselt üks protsenti vähem – 45%. Seega on Eesti e-ostjaskond enam-vähem sama suur kui kogu Euroopas. Veel 2010. aastal ehk kolm aastat varem oli e-poodidest ostjaid Eestis alla 30% ning Euroopas keskmiselt 37%.

Eesti eristub teistest riikidest selle poolest, et siinsed elanikud ostavad oluliselt enam e-poodidest, mis asuvad väljaspool oma riiki. Selle näitajaga ületatakse oluliselt Euroopa keskmist: Eestis on teistest riikidest internetist ostjaid 33% ning Euroopa Liidus 22%. Mis viitab sellele, et kodumaistel e-poodidel on olnud raskusi konkureerida rahvusvaheliste e-poodidega kaubavaliku laiuse ja hinnataseme soodsuse osas.

Eestlaste hoiakutes e-poodide vastu on tasapisi aidanud barjääre vähendada paljude teenuste ja toimingute järjepidev kandumine internetti, siinkohal võiks mainida lisaks internetipangandusele veel e-maksuametit, e-kooli, e-valimisi, digiallkirja, digiretsepti jne. Ehk siis internetis oluliste asjade toimetamine on muutunud üha loomulikumaks ja igapäevasemaks ning aina väiksemaks muutuvad psühholoogilised takistused internetis ostude sooritamiseks.

Tänavu jaanuaris TNS Emori poolt läbi viidud E-kaubanduse seireuuringu alusel (üle-eestiline küsitlus, 991 vastajat vanuses 15–74 a) on peamiseks argumendiks e-poodidest ostude tegemisel  mugavus – ostja ei pea minema ei-tea-kuhu, vaid ostuvaliku saab teha kodunt väljumata. Suurimaks puuduseks ja kiiremat kasvu piiravaks faktoriks on jätkuvalt võimaluse puudumine ostetavaid asju katsuda/proovida.

Eesti elanikest on viimase 12 kuu jooksul (e 2013) internetist ostnud 49%. Enam ostetakse internetist pileteid (teater, kino, kontsert jms), kindlustust, riideid ja jalatseid.

Selles artiklis kasutatud andmed on vastuolus andmetega, mis on avaldatud Eurostati poolt.  Eurostati andmed tulevad Eesti Statistikaameti tööhõive uuringust, aga Statistikaameti uuringu eripära tõttu on siin tegemist nähtuse (e-ostude) alamõõtmisega.

Eurobaromeetri andmeid saab vaadata SIIT (slaid 10)  

Autor: Aivar Voog