Pakendilugemisoskus sõltub rohkem teavitustööst kui uutest reeglitest

Juuli lõpus põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringus toodi välja, et tarbija soovib saada rohkem infot toidu koostise ja päritolu kohta. Samas viidati ka sellele, et pakendimärgistuse lugemisoskus võiks olla tunduvalt kõrgem.

„Lisaks pakendimärgistuse muutmisele on väga oluline roll teavitustööl, mis võiks toimuda riigi ja tööstuste omavahelises koostöös,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Kui uuringust selgub, et kõik tarbijad ei oska veel vahet teha, mida tähendab „parim enne“ ja „kõlblik kuni“, siis ei saa eeldada, et kirjasuuruse muutmine ja tooraine päritolumaa kohustuslik esitamine tarbijate pakendilugemisoskust automaatselt tõstab.“

Potiseppa sõnul peavad tööstused tarbijasuunalist teavitustööd ülioluliseks, mis ei tohiks piirduda ühekordsete kampaaniatega, vaid peaks olema järjepidev.

Kuigi uuringust selgus, et paljude tarbijad otsivad pakendilt infot toote päritolu kohta, tehakse Potiseppa sõnul reaalsuses ostuotsuseid pigem maitse ja hinna põhjal. „Mullu TNS Emori poolt läbi viidud tarbijate ostueelistuste uuring näitas, et päritolu on ostuotsuse tegemisel alles kümnendal kohal,“ nentis Potisepp. „Teeb aga heameelt, et enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda.“

Potiseppa sõnul on Eesti võrreldes Euroopa riikidega toiduainete omavarustatuse poolest heas seisus ja peamise osa oma tarbitavast piimast, teraviljast ja lihast me kasvatame ise.

Aasta lõpus kehtima hakkavad muudatused, mis reguleerivad ühtlasi ka pakenditel oleva kirja suurust ja kontrastsust, lihatoodete päritolumaa ja soolasisalduse esitamist.

„Laias laastus võib öelda, et tööstused on üleminekuks valmis. Kuigi see saab olema keeruline ja kulukas ettevõtmine, sest sageli ei piisa ainult kirjasuuruse muutmisest, vaid tuleb tellida ka uus disain. Lisaks võib kujuneda keerukaks pisematele tootepakenditele kogu lisanduva info mahutamine,“ lisas Potisepp.