Jaekett aitab tarbijatel teha mõistlikumaid valikuid

ICA seisab väga tugevalt sotsiaalse vastutustundlikkuse eest olles ise avatud ning panustades enda tegevustega ühiskonna probleemide lahendamisesse ning ökoloogilise jalajälje vähenemisesse.

ICA vanem asepresident sotsiaalse vastutustundlikkuse alal Kerstin Lindvall rääkis, et hetkel nad testivad Rootsis tarbijatele mõeldud ÄPPi, mis analüüsib inimeste ostukorvi ning jagab soovitusi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. 

Intervjuu ICA vanem asepresidendi sotsiaalse vastutustundlikkuse alal Kerstin Lindvalliga

Mis tähendab sotsiaalne vastutustundlikus ICA’le ja Rimi Eestile?

See on väga lai. Kui me räägime vastutustundlikust tööst, siis me mõtleme siinkohal toodete kindlat kvaliteeti, tervisliku eluviisi propageerimist, tegevuste mõju keskkonnale ning eetilisi töötingimusi. See on päris lai valdkond.

Kui palju ICA Grupi sotsiaalsed vastutustundlikud tegevused kanduvad üle Rimi Eestile?

Me proovime olla nii lokaalsed kui võimalikud. ICA Grupi tasandil mõtleme suurelt ning anname suuna kätte, kuidas me mõtleme sotsiaalselt vastutustundlikult. Kuid kõik tütarettevõtted peavad selle kohandama koduturuga. Kuulama klienti ning saama aru, millised on selle piirkonna sotsiaalsed murekohad. Näiteks Rootsis seisavad inimesed loomade heaolu eest ning seal me peame sellele väga palju keskenduma. Eestis on suunatud fookus kohalikele tootjatele. Kõik sotsiaalsed vastutustundlikud tegevused peavad olema lokaalsed ning täitma tarbijate ootusi.

Kas ettevõtte sotsiaalne vastutustundlikkus muudab kliendid lojaalseks?

Tarbijad ütlevad, et nad valivad selle jaekaupluse, kes täidab tema esmased vajadused. Ettevõttel ei peaks olema ainult head hinnad ning suurepärane sortiment vaid ajama ka ausat äri. Lisaks ei peaks jaekett ostma tooteid nendelt ettevõtetelt, kes kasutavad lapstööjõudu või ei ole õiglane enda partneritega.

Kui kõigepealt valivad kliendid jaeketi, siis pärast seda valivad nad sealt tooteid, mis on orgaanilised, õiglase kaubanduse märgiga, allergeenide vabad (laktoosi, gluteeni jms). Kliendid valivad nii jaekauplust kui ka toodet ning seetõttu on tarvis omada head profiili, et köita ja hoida klienti.

Kui palju ja mida ICA monitoorib enda tarbijate ja tarnijate juures?

Me uurime tarbijatelt, mida nad mõtlevad ja kui vastutustundlikud nad on. Samuti mõõdame seda, kui suur on orgaaniliste ja tervislike toodete müük. Me viime läbi töökorralduse osas kvaliteedi-, keskkonna- ja sotsiaalseid auditeid.

Kvaliteedi osas kontrollime kohalikke ettevõtteid. Sotsiaalse vastutustundlikkuse poole pealt vaatame inimõigusi ning auditeerime ainult kõrge riskiga riike, mis ei ole demokraatlikud. Riigis, kus teame, et kasutatakse lapstööjõudu, palga ja töötundide arvestus ei ole korrektne. Riigid, kus sellist kontrolli teostame on Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.

Mis on suurim viga, mis ICA on teinud sotsiaalse vastustundlikkuse alal ning hiljem ka seda kahetsenud?

Loomulikult on meil olnud erinevaid skandaale. Näiteks hobuselihaskandaal. See on see, mida me kahetseme, sest ei olnud liha üle kontrollinud. Kui skandaal juhtub, siis saad aru, et sul ei ole 100% kontrolli asjade üle.

Kahetsen ka seda, et me ei räägi piisavalt enda tegemistest, mis muudavad tuleviku paremaks. Võiksime seda kindlasti rohkem teha. Me oleme saanud küpseks sotsiaalse vastutustundlikkuse alal ning meie jutu taga on ka alati teod. Paljud ettevõtted räägivad, et hoolivad, kuid tegudes seda näha ei ole.

Kui kaua on ICA tegelenud sotsiaalselt vastutustundlikult?

Me oleme jätkusuutliku strateegiaga tegelenud 30 aastat. Me oleme käinud pika tee, kus on jätkuvalt arengukohti, kuid me oleme juba päris head. Rimi Eesti peaks olema uhke selle üle, mida ta on teinud ja seda ka rohkem välja näitama.

Mis on ICA jaoks järgmine suur samm?

Kui ma vaatan Rimi Balticut, siis on selleks tervisliku eluviisi propageerimine. Tegeleme sellega ka Rootsis. Maailmas on suureks trendiks saanud orgaaniline toit ja paljudel nendel on ka jätkusuutlik väljund. Rootsis oleme suurendanud orgaanilise toidu müüki viimastel kvartalitel 45%. Ma usun, et palju hakkab juhtuma tervislikus toitumises ja keskkonnaküsimustes.

Mis oli Teie selle valdkonna suur investeering ja mis oli selle kasu?

Viimase investeeringu tegime 5 aastat tagasi, kui otsustasime kaardistada kõik tarnijad, kes on meile partneriks omamärgitoodete osas (Rimi ja ICA). Panime kirja, kelle poolt toodetud, kus toodetakse, millistes tingimustes. Vaatasime kvaliteedi, sotsiaalset ja keskkondlikku perspektiivi. Tuhande  koostööpartneri kaardistamine võttis meil aega 2 aastat ja palju inimtöötunde.

See andis meile täieliku ülevaate, kus on kaup toodetud, me oleme tema juures käinud ja dokumenteerinud ning nüüd me teame, kus midagi toimub. Andmebaasi uuendamine käib samuti pidevalt, kuid see ei ole nii aeganõudev tegevus, kui esmakordne töö.

See tasub meile ära ja ma olen selles kindel, et see toob meile ka tulu. Näiteks, kui minu käest küsitakse, et mis tooteid te ostate Israelist, kui seal on hetkel konflikt? Siis mul kulub 15 sekundit, et saada teada, kes on meie sealne partner, mis olukorras seal töötatakse ning kas neil on ka kvaliteedi sertifikaat vms.

Mis on need kriteeriumid, et ettevõte oleks sotsiaalselt vastutustundlik?

Ma arvan, et tähtis on omada analüüsi selles osas, et mis on sinu mõju ühiskonnale. Sa tead, mis on suuremad küsimused seoses keskkonnaga ja sa tegeled sotsiaalsete probleemidega. Ettevõte peab olema valmis ütlema, et on sotsiaalselt vastutustundlik ning tema tegevustel on mõju. Et mõjutada, tuleb ka tegutseda ja ennast tõestada. Kui sa tegutsed jätkusuutlikult ning ütled selle ka välja, siis sa oled sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte. Selliseks ettevõtteks ei ole raske saada, pead vaid seda mõistma ning see nõuab ka palju aega ja pidevat tööd.

Kui palju kasumit olete hinnanguliselt teeninud, kui muutusite sotsiaalselt vastutustundlikuks?

Seda on väga raske välja kalkuleerida, kuid ma tean, et oleme vähendanud toodete äraviskamist ja vähendanud energia kasutamist ladudes. Me oleme vähendanud neid kulutusi, mis tekitavad ühiskonnale suuremat kahju ja oleme nendele aspektidele rohkem tähelepanu pööranud.

Oleme loonud eeskirja, kuidas vähendada elektri tarbimist ladudes ja kauplustes, sest see mõjutab kliimat, keskkonda ja ettevõtte finantsseisu. Me oleme vähendanud suure koguse energia tarbimist kauplustes ja ladudes ning oleme vähendanud ka vee kasutamist. Nende meetmete kasutuselevõtt on olnud suur töö, kuid sellest on saadud suurt kasu.

Kas te usute, et ICA ja Rimi on avatud ettevõtted?

Jah, usun küll. Me saime kevadel teada, et meie mõningates kauplustes ei käsitleta liha korrektselt. Kui 8 aastat tagasi oli meil Rootsis suur hakklihaskandaal, mis mõjus meie brändile väga rängalt ning selle maine taastamine nõudis palju raha. Siis nüüd probleemi avastamisel avalikustasime selle ise meedia kaudu ning teavitasime, mida kavatseme teha, et tekkinud olukorda muuta. Olime avatud ning leidsime, et tekkinud olukord ei olnud hea ja seda me ka rääkisime koos lahendustega. Suurem skandaal oleks tekkinud siis, kui meedia oleks selle probleemi ise üles kaevanud.

Kui palju töökohti olete loonud puuetega inimestele?

Rimi on loonud umbes 100 töökohta puudetega inimestele ning Rootsis umbes 2000 inimest, kuid algne eesmärk oli 1800 inimest.

ICA’l on praegune eesmärk tegeleda noorte inimestega, sest neil on tänapäeval üha raskem tööd saada ning nende töötuse tase on väga suur. Alla 20- aastaste töötuse tase on 25%, mis on teiste vanusegruppidega võrreldes kõige suurem. ICA Grupi eesmärk on palgata umbes 2000 noort inimest.

Ma arvan, et kohalik jaekaupmees peab vaatama, millised on ühiskondlikud ja sotsiaalsed murekohad, millele ta saab kaasa aidata. Kas selleks on siis noorte töötus või vanemaealiste tööle võtmine. Kui saame probleemi lahendamisele kaasa aidata, siis seda peaks ka tegema.

Kui suur on ICA igaaastane investeering sotsiaalsesse vastutustundlikkusse?

Rootsis on meie eelarve 100 miljonit Rootsi krooni. See, kui suur investeering Baltikumis üldiselt on, seda ma ei tea. Kuid meie tegevused mõjutavad ka kogu gruppi. Kuid tähtsam number on vast see, et ICA Grupis tegeleb igapäevaselt selle teemaga 150 inimest.

Mis on järgmine suur investeering?

Tegelemine kliimamuutusest tingitud meetmetega. Kui keskmine temperatuur tõuseb 2-4 kraadi, siis hetkel uurime, kuidas see mõjutab ICA’d ja Rimi. Uurime, kuidas see mõjutab meie ladusid, kauplusi ja seadmeid. Tulemustest lähtuvalt investeerime sinna, et kindlustada ennast tulevase kliimamuutuse vastu.

Mida saate teha, et inimesed hooliksid rohkem kliimast ja vastutustundlikkusest?

Me teame, et inimesed soovivad teha rohkem vastutustundlikke otsuseid, kuid see on raske, sest nad ei tea mida valida. Nad teevad valikuid, mis ei pruugi õiged olla ning siis nad küsivad meie käest abi.

Meil on käimas mitmeid projekte, mis suunavad inimesi tegema vastutustundlikumaid otsuseid. Näitame neile tervislikke, orgaanilisi tooteid, mis mõjutavad kliimat kõige vähem ning miks nad peaksid vahetama enda söögilaual liha köögiviljade vastu.

Rootsis, Uppsalas testime hetkel saja pere peal ühte äppi, mis analüüsib pere ostukorvi ökoloogilist jalajälge. Sellest lähtuvalt jagame neile näpunäiteid, kuidas seda vähendada. Soovitame ka tooteid, mida oleks mõistlikum tarbida, mõjutamata pereeelarvet. Hetkel testime seda umbes 10 kuud ning kui see töötab, siis lansseerime selle üle Rootsi. Äppi saavad kasutada ICA kliendikaardi omanikud Rootsis, mida on üle kahe miljoni. Me ootame sellelt projektilt väga palju.

Lisaks analüüsile on ka äppil väike tore lisa, kus jääkaru istub jäämäel. Jääkaru käitub vastavalt tarbija ostukorvi mõjust kliimale. Kui ökoloogiline jalajälg on väike, jääkarule tulevad pojad ja ta on õnnelik, siis selle eest saab ka klient premeeritud tasuta toote või allahindlusega.