Salasigarettide tarbimine on vähenenud

2014.a oktoobri alguses erinevates Eesti linnades läbi viidud uuringu järgi tarbitakse salakaupa enim Narvas (40,5%), Sillamäel (40%), Kohtla-Järvel (38%), Jõhvis (36,0%) ja Valgas (35,7%). Salasigarettide esinemissagedus on vähenenud enamikes eelnimetatud linnades, välja arvatud Jõhvis, kus toimus 1pp tõus võrreldes 2014. aasta I poolaasta uuringutulemustega. Kohtla-Järvel vähenes salasigarettide hulk tervelt 7pp. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on üleriigiline tulemus langenud 1,9pp. Olukord on märkimisväärselt paranenud võrreldes 2013. aasta algusega, kui salasigaretid moodustasid 24% üleriigilisest tubakaturust.

„On selge, et maksu–-ja tolliameti uued meetodid võitluses salaturuga on tulemusi toonud. Paralleelselt salakauba vähenemisega nägime ka seadusliku müügi suurenemist regioonides, kus salakaupade tarbimine suur. See on kindel märk sellest, et tasub jätkata senist tasakaalukat aktsiisipoliitikat koos sihitud jõupingutustega võitluses salakaubanduse vastu. Mistahes aktsiisitõusudega koos peab riik kindlasti investeerima salatubaka vastu võitlemisse ja selleks vajalikesse  kaasaegsetesse tehnoloogiatesse,“ kommenteeris Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.

Valdav osa salasigarettidest pärineb endiselt Venemaalt (48,4%), järgnevad Valgevene (30,4%) ning maksuvabad (nn. duty free) sigaretid (15%). Venemaa ja Valgevene turuosa on vähenenud vastavalt 1,2 ja 1,6 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta I poolaastaga uuringutulemustega. Samal ajal on maksuvabade tubakatoodete osakaal suurenenud 0,9 protsendipunkti.

„Kehtestatud aktsiisipiirangute ja tõhusama tollikontrolli tulemusel on üle piiri toodavate salasigarettide hulk oluliselt vähenenud. Kui veel 2012. aastal toodi maksu- ja tolliameti analüüsi andmetel üle idapiiri 247,6 miljonit ja 2013 36,8 miljonit salasigaretti, siis eelmisel aastal vähenes salasigarettide arv 13 miljonini. See näitab, et seaduskuulekus piiriületajate seas kasvab ja tõhusam tollikontroll on muutnud piiriületajate käitumist,“ rääkis maksu- ja tolliameti tollikorralduse juhataja Urmas Koidu.

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud sigarettide turu kasv on Eestis suhteliselt uus nähtus. Võltsitud tooted moodustavad salasigarettidest 1,6%. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 25.09-04.10.2014.

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.