Tarbijakaitseameti fookuses on ebaausad kauplemisvõtted

„Ausus tarbija suhtes ei ole pelgalt väärtus omaette, vaid peab kujunema igapäevaseks kauplemisstandardiks. Kauplejatele tuletame meelde, et ebaausatele, olgu see siis tahtlik või tahtmatu tegevus, kauplemisvõtetele tuginev konkurentsieelis saab olla vaid lühiajaline, kuivõrd see ei tugine usaldusele loomisele. Seejuures kahjustab ta kogu sektori mainet,“ selgitas tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Ausamale kauplemisele aitab kaasa tarbijate surve – loomupärane ettevaatlikkus ja oskus ära tunda ebaausaid kauplemisvõtteid ning eksitavaid reklaame. „Tarbijal on oluline meeles pidada, et reklaamide, sooduskampaaniate ja eripakkumiste ainus eesmärk on müüa talle toodet või teenust. Küsimus on, kas tarbijale on antud tõene info ning ostuotsus on lähtunud kliendi soovist, mitte müüja agressiivsest müügiviisist,“ lisas Sooniste.

Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Eksitav võib olla nii kauba või teenuse kohta jagatav teave, konkurendiga tehtud võrdlus kui ka korraldatud tarbijamäng, mille käigus ei jagata lubatud auhindu ning „kuni kaupa jätkub“ kampaaniapakkumised, mille kaup saab otsa juba esimestel päevadel või lausa tundidel.

Reklaam on eksitav siis, kui see annab eksitavat teavet kauba või teenuse koguse, tingimuste, hinna, tagastamise vms kohta, mis võib mõjutada inimeste ostuotsust valedel alustel ja põhjustada tarbijale majanduslikku kahju.

Loomupärase ettevaatlikkusega tuleks suhtuda pakkumistesse, mis tunduvad olevat liiga head, et olla tõsi, sest sageli see tunne ei peta. Reklaamides esineb tihti võrdlusi toodete ja teenuste vahel, ent oluline on vahet teha kas tegemist on kahjutu liialdamisega või pahatahtliku eksitamisega. Kui tekib kahtlusi, on mõistlik teenus või toode ostmata jätta.