Hinnatõus on ainuke võimalus tõsta teenindajate palka

Baltika juhatuse liige ja Kaupmeeste Liidu juhatuse liige Kati Kusmin ütles, et palgadiskussioon ei ole ainult jaekaubanduse teema, vaid hõlmab majandust tervikuna. „Populistlikud üleskutsed kiire palgakasvu teemal on vastutustundetud Eesti inimeste suhtes,“ ütles Kusmin.

Kusmini sõnul on Eesti jaekaubanduses kokku ligi 44 000 ametikohta, neist kolmveerand on teenindajad, oskustöölised või lihttöölise ametikohad. Kusmini hinnangul võib alati polemiseerida: „Kas madalapalgalistel ametikohtadel on üldse tulevikku?“ või siis „Milleks nuriseda, ettevõtjad, makske rohkem palka!“. “Tõepoolest, mitmete teenindavate ametikohtade hulk tulevikus väheneb või need kujundatakse ümber, ent päris läbi me nendeta ei saa,“ ütles ta.

Selveri juhataja Kristi Lomp ütles, et töötajate palku saab tõsta vaid läbi efektiivsuse tõusu. „Kindlasti näeme tulevikus rohkem selvekassasid, elektroonilisi hinnasilte, e-poode ja mitmeid muid uuendusi, mis vähendavad nii ettevõtete kulusid kui ka töötajate töökoormust,“ ütles Lomp.

Kusmini sõnul ootavad müüjad, kelleta kauplused lähiajal siiski veel hakkama ei saa, suuremat palka, aga ostjad odavamat teenust. „Toidu jaekaubanduses on puhaskasumi rentaablus 1-2%, muudes kaubandussegmentides veidi rohkem. Kuni klient hääletab jalgadega odavama teenuse poolt, hääletab ta ka madalama palga poolt,“ ütles Kusmin. Lisades, et ühe palgatõus on teise hinnatõus. „Kaupmehed on valmis teenindajate palku tõstma, kas ja kui palju on kliendid selleks valmis kaupade eest rohkem maksma?“, küsis Kusmin. 

Selveri juhataja sõnul on viimastel aastatel teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini, kui riigis tervikuna. „Praegune palgatõus on kooskõlas kaupluse käibe ja efektiivsuse kasvuga,“ kinnitas Lomp. Lisades, et kindlasti omab sissetulekutele riiklikes regulatsioonidest praegu suuremat mõju olukord tööjõuturul, kus tööjõudu teatavasti napib ja heade töötajate pärast käib tihe konkurents.

Kusmin selgitas, et Statistikaameti andmetel oli keskmine hulgi- ja jaekaubanduse palk I kvartalis 939 eurot, mis on 93% Eesti üldisest keskmisest palgast ning kasvas 5,7%, mis on kiirem kasvutempo, kui Eesti üldine palgakasv. „Palju räägitakse keskmisest palgast, aga selle summani küündib vaid väiksem osa Eesti palgasaajatest.“ Tegelik pilt väljendab täpsemat mediaanväljamakse, mis oli 728 eurot kuus, st pooled palgasaajatest saavad tasu alla selle ja pooled rohkem. „Kui rääkida poleemikat tekitavast alampalgast, mis oli möödunud aastal 355 eurot, siis see puudutas vaid 2,7% palgatöötajatest. Käesoleva aastaks on alampalk tõusnud 390 euroni, so on ligi 10% võrra, mis on oluliselt kiirem tempo, kui keskmine palga tõus,“ rääkis Kusmin.

Lomp tunnistab, et Eesti kaubandus on killustunud ning oleme Euroopas kaubanduspindade poolest inimese kohta esirinnas ja uusi kaubanduspindu tuleb juurde. „Kliente juurde aga ei tule ja kuigi tarbijate ostujõud kasvab, ei piisa sellest, et kasvaks nimetamisväärselt kaubanduspindade müük ruutmeetri või töötunni kohta,“ rääkis Lomp. Kommenteerides lisaks, et viie küllaltki võrdse turujõuga jaeketi vahel käib terav hinnakonkurents ja see ei jäta võimalust palku tõsta ka kiirema hinnatõusu abil.

„Kahtlemata aitaks müüjate sissetulekuid ja ostujõudu kasvatada suurem tulumaksuvaba miinimum või astmeline tulumaks, samuti toiduainete väiksem käibemaks, ehk siis meetmed, mis on kasutusel mitmetes teistes Euroopa riikides,“ ütles Lomp. Kui aga riik tõepoolest soovib efektiivsuse kasvust kordades kiiremini tõsta miinimumpalka, siis see tähendab Lombi hinnangul kindlasti paljudele järsult suurenenud kulude tõttu ebaefektiivsete muutuvate kaupluste sulgemise ja inimeste tööta jätmise.

„Kui keskmise palgakasvu määr jääb praeguse 4,5% tasemele, siis alamapalga paari protsendipunkti võrra kõrgem kasv võiks meie majandusele olla reaalne ja jõukohane. Kuigi arvestades majanduskasvu oluliselt madalamaid prognoose võib tööjõukulude sellest kiirem kasv ohtu seada ettevõtete jätkusuutliku tegevuse ja konkurentsivõime,“ ütles Kusmin. Ta lisas, et Eestis lepivad alampalga kokku tööandjad ja ametiühingud ning küllap on mõlemad osapooled kokkuvõttes huvitatud Eesti inimeste ja ettevõtete heast käekäigust ka pikemas perspektiivis ja seisavad hea töökohtade olemasolu ja Eesti konkurentsivõime eest.