Eestlased on valmis internetist toitu ostma

Nielseni ülemaailmse e-kaubanduse uuringust (Global E-commerce and New Retail Survey) selgub, et neljandik kõikidest vastajatest ostavad toiduaineid veebipoodidest ja üle poole (55%) on nõus seda tulevikus tegema. Eestis on need näitajad vastavalt 2% ja 47%.

Veebi ja füüsilise poe kogemuse ühendamine

Hea uudis jaekaubandusettevõtetele on, et e-kaubandus ei asenda lähitulevikus traditsioonilist ostlemist. E-poed on küll kasulikud, kuid füüsilistel poodidel on endiselt mitmeid eeliseid, eriti toidukaupade ostmisel.  Suurem osa vastajatest üle maailma (61%) tõdes, et toidupoes käimine on nende jaoks nauditav kogemus. Veelgi enam, 57% vastanutest ütles, et ostlemine kaupluses on perekonnale lõbus ajaveetmise võimalus. Eestis on need näitajad mõnevõrra madalamad – 33% eestlaste jaoks on toidupoe külastamine nauditav kogemus ja 20% eestlastest peab ostlemist lõbusaks ajaveetmise võimaluseks.

Lisaks eelnevale külastab 27% eestlastest tihtipeale mõnda konkreetset kauplust põhjusel, et seal on olemas lisateenused, nagu näiteks pank, telekomiettevõte ja apteek.

Samas näitab Nielseni uuring, et e-teenuste võimalused mõjutavad ka füüsiliste poodide ostuotsuseid. See on oluline teadmine jaemüüjatele ja tootjatele, kelle eesmärk on köita tarbijate tähelepanu võimalikult varajases ostuotsuste tegemise faasis. Siinjuures on mitmeid puutepunkte – enne ostuotsuse tegemist otsivad tarbijad poe asukohta veebist, koostavad ostunimekirju, kontrollivad hindu, uurivad lisainformatsiooni toodete kohta, jagavad tootearvustusi ning jaemüüjate ja tootjate veebisisu sotsiaalmeedias.

„Tarbijad ei soorita oste üksnes veebis või füüsilises poes, vaid need kaks on järjest enam omavahel tihedalt seotud. Ostuotsuste tegemiseks kasutatakse just seda kanalit, mis parajasti vajadustele vastab. Eesti jaemüüjad ja tootjad peavad samuti järjest enam mõtlema sellele, kuidas tarbijate soovidele vastu tulla ning ühendada omavahel füüsilise poe eelised digitaalsete võimalustega,“ ütles Nielsen Eesti jaekaubanduse klienditeenindusjuht Oliver Rist.

Üle maailma on jaemüüjatel palju arenguruumi poesiseste digitaalsete võimaluste pakkumisel, nt mobiilsete sooduskupongide või ostunimekirjade koostamine mobiilis. Eestis kasutab mobiilseid sooduskuponge üksnes 1% ja ostunimekirju 3% vastanutest. Valimisolek neid võimalusi kasutada on aga vastavalt 51 protsendil ja 47 protsendil vastanutest. Lisaks eelistaksid 43% eestlastest, 58% leedulastest ja 57% lätlastest järjekordade vältimiseks ostetud kaupade eest tasuda automaatselt poest väljudes.

Täna saadaolevatest tehnilistest võimalustest kasutavad eestlased kõige enam aja kokku hoidmiseks iseteeninduskassasid (19% vastanutest)  ja käsiskannereid (14%). Tehniliste võimaluste olemasolul oleks aga koguni 58% eestlastest nõus oma ostud iseteeninduskassades ja 60% käsiskannereid kasutades sooritama.

Võrreldes Eestiga on aga leedulaste seas tunduvalt populaarsem toiduainete veebi teel koju tellimine. Võrreldes ühe protsendi eestlaste ja viie protsendi lätlastega, teeb seda tänasel päeval koguni 15% leedulastest. Erinevalt eestlastest ja lätlastest kasutab 10% leedulastest juba praegu võimalust tellida oma ostud veebi teel ka ette, minnes nendele hiljem ise poodi järele.

47% eestlastest, 63% leedulastest ja 48% lätlastest kasutaksid poodides olevaid arvuteid edasimüüjate laiema kaubavalikuga tutvumiseks veebis. QR-koodide skaneerimist toiduainete kohta lisainformatsiooni saamiseks kasutaks võimaluse korral 42% eestlastest, 64% leedulastest ja 40% lätlastest. Veelgi enam, 41% eestlastest ja lätlastest ning 55% leedukastest laeksid enda telefoni vastava äpi, kui selle kaudu saaks poes olles lisainformatsiooni toodete või sooduspakkumiste kohta.

 „Praegu teevad ostjad veel kogu töö ise ära, et jõuda ostuotsuseni. Konkurentsivõimelises ostukeskkonnas peaksid edasimüüjad ja tootjad looma tarbijatele rohkem digitaalseid võimalusi, et seeläbi pakkuda tarbijatele võimalust paremini kontrollida oma ostuotsuseid ja suurendada enda müügivõimalusi,“ ütles Rist.

Rist lisas, et ajapuuduses tarbijad soovivad kasutada tehnoloogilisi seadmeid muutmaks ostukogemust kiiremaks, lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Seda trendi võib näha ka Eestis, kus on iseteeninduskassad muutumas üha populaarsemaks.

Mida me ostame füüsilistest ja e-poodidest?

Virtuaalsed ostukorvid ei peegelda ilmtingimata füüsilisi. Peamised tooted, mida eelistatakse veebipoodidest tellida, on seotud isikliku hügieeni või majapidamisega. Samal ajal koheseks kasutamiseks mõeldud värsked ja külmutatud toiduained, maitseained ja joogid ostetakse füüsilistest poodidest ja harjumus neid tooteid veebi teel tellida tekib tunduvalt aeglasemalt. Suur potentsiaal on aga veebipoodidel, mis müüvad nišitooteid – eriti tervisliku toitumisega seotud tooteid, mida on poelettidelt raske leida.

Baltikumis on need trendid küllaltki sarnased. Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb 17% eestlastest veebipoodidest tellida šampoone/palsameid, 16% kosmeetikat, 14% dušigeele ja teisi pesemisvahendeid, 13% nõudepesuvahendeid ja deodorante. Lisaks sellele plaanib järgmise kuue kuu jooksul 8%  eestlastest tellida näiteks kohvi ja 7% koeratoitu. Leedulaste seas on populaarsemad veebi teel tellitavad tooted kosmeetika (24% leedulastest plaanib kuue kuu jooksul neid tooteid osta veebi teel), pesupesemisvahendid ja šampoonid/palsamid (22%). Lätlased plaanivad järgmise kuue kuu jooksul veebipoodidest enim tellida hambapastat (20%), pesupesemise vahendeid (17%), WC-paberit (17%).

Millistes füüsilistes poodides me ostleme?

Kõikides kolmes uuringus vaadeldud kategoorias (söök ja jook, majapidamistarbed ja isikliku hügieeni tooted) ei olnud suurim müügikanal ka suurima kasvuga müügikanal. See näitab, et ülemaailmselt on müük muutumas üha killustatumaks ning super- ja hüpermarketite kõrval on järjest populaarsemaks muutumas väikepoed ja kioskid. Viimase 12 kuu jooksul on eestlased võrreldes varasemaga hakanud sööke ja jooke rohkem ostma esmatarbekaupade poodidest (13%), sooduspoodidest (9%) ja traditsioonilistest toidupoodidest ning turult (8%).  Leedus on endiselt aga kasvanud hüpermarketite osakaal – 11% leedulastest külastas viimase 12 kuu jooksul hüpermarketeid varasemast rohkem. Lisaks käis 11% leedulastest ja lätlastest varasemaga võrreldes rohkem turul.

Majapidamise ja isikliku hügieeni tooteid ostetakse üle maailma samuti järjest enam väiksematest ostukohtadest – apteekide ja esmatarbekaupade poodide müük kasvab kiiresti.  Eestlased eelistavad aga endiselt osta majapidamise ja isikliku hügieeni tooteid supermarketitest – 6% eestlastest ostis viimase 12 kuu jooksul majapidamise ja isikliku hügieeni tooteid supermarketitest rohkem.

„Kuigi supermarketid ja hüpermarketid on kaubandusmaastikul väga olulised ja suur osa oste tehakse endiselt suurtes poodides, siis väikepoed on muutunud ja muutuvad ka edaspidi järjest olulisemaks.  Arusaamine, mida ja kust tarbijad eelistavad osta, annab võimaluse arendada senisest täpsemaid, turule vastavaid müügistrateegiaid,“ ütles Rist.

Peamised põhjused, miks inimesed vahetavad ühe poe teise vastu välja, on toodete hinnad (68% vastanutest) ja toodete kvaliteet (55%). Nendele järgnevad mugavus (46%) ja eripakkumised (45%), puhtus (39%) ja kaubaliku suurus (36%). Poe töötajaskond on oluline üksnes 27 protsendile vastajatest.

E-kaubanduse uuringu eesmärk oli mõista, kuidas digitaalsed tehnoloogiad kujundavad kaubandusmaastiku tulevikku ja kuidas tarbijad kasutavad tehnoloogiaid ostlemiseks. Kuigi digitaalajastu on tulnud, et jääda ka kaubandusmaastikul, siis põhiosa oma ostudest teevad tarbijad endiselt füüsilistes poodides – isegi, kui kanalid on muutumas. Seetõttu on oluline, et edasimüüjad ja tootjad pakuksid tarbijatele mitmekülgseid füüsilisi ostukohti, kuid suurendavad poesiseseid kogemusi pakkudes erinevaid digitaalseid lahendusi.

Nielseni üleilmse uuringu „Global Retail Format Preferences“ raames küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%.

Nielsen on ülemaailmne uuringufirma, mis pakub põhjalikku ülevaadet tarbijate käitumise kohta.