Goldtime'i omanik: ma ei karda niivõrd suurt renti, kuivõrd väikest müügitulu

„Ja loogiline on, et kaks meie kõige suurema müügituluga kauplust maksavad ka kõige suuremat renti. Ma ei karda niivõrd suurt rendikulu, kuivõrd väikest müügitulu,“ kommenteeris Peterson.

Järgneb intervjuu juveelikaupluste keti Goldtime juhatuse liikme ning omaniku Indrek Petersoniga.

Mida tegite teisiti, et aastaga kasvatasite enda käivet pea neljandiku (22,5%)? 2013 vs 2014

Eelmise aasta tulemustega jäime rahule, kuid meil ei ole pikalt olnud nii väikest omakapitali tootlikkust. See oli tingitud sellest, et 2014 avasime mitu uut kauplust, mis sõi tootluse ära. Ootasime suuremat kasumit, kuid lõppkokkuvõttes jäime siiski rahule. ROE on meil tavaliselt püsinud 10% juures.

Käibekasv ei tulnud ainult uute kaupluste arvelt, vaid kasvatasime ka olemasolevate kaupluste käivet. Samuti täienes meil möödunud aastal võtmeisikute ring ja portfelli tulid juurde ka mõned uued brändid. Eelmise aasta hea tulemus oli mitmete tegevuste sihipärane töö.

Kuidas on veel võimalik kasvada?

Tegutseme põhimõttel, et ei ole mõtet uusi kauplusi avada, kui olemasolevad ennast ise edukalt ära ei majanda. Meie tooted ei ole esmatarbekaup ja turul on tegijaid palju. Konkurents on tihe, tegijaid palju ja see paneb pingutama.  Lisaks juveelitoodetele müüme kellasid ja moeehteid. Meil on hulk tugevaid kaubamärke, millest tuntumad on Fossil, Diesel, Emporio Armani, DKNY, Burberry, Skagen, Thomas Sabo, Swatch, Certina, Calvin Klein, Marc by Marc Jacobs, Pandora, Ti Sento, Swarovski, Michael Kors jne.

Meie äri saab teha kahte moodi: kas ühe poega, kus peremees on letis, või siis pidada poodide ketti. Goldtime juveelikaupluste kett tegutseb kaheksas Eesti linnas.

Hinnanguliselt on kogu Eesti juveeliturg kokku 25 miljonit eurot. Meie müügitulu oli möödunud aastal ca 8,5 miljonit ning käesoleva aasta optimistlik plaan on 10 miljonit.

Kas Teil on olnud ka mõte kunagi kedagi ära osta, et enda äri laiendada?

Meie esimene kauplus asus Narvas ning Tallinna jõudsime suurtest linnadest viimasena. Põhjus oli lihtne: me ei saanud õigeid pindasid. Selle äri üks oluline võtmesõna on kaubanduspind. Juveelikauplus nõuab premium asukohta.

Et saada häid kaubanduspindasid, siis vaatasime 10 aastat tagasi ostumõtetega ka konkurentide hulgas ringi. Konkreetsete tehinguteni siiski ei jõudnud.

Kõige raskem oli tol momendil see, et Goldtime’i nimi  ei olnud veel tuntud. Nime tuntuks tegemisel oleme teinud palju tööd.

Kuidas Te olete rahul kaupluste käivetega? Kas üks kauplus teeb piisavalt käivet või on seal veel potentsiaali?

Kaupluste seniste käivetega oleme üldiselt rahul. Samas, iga kaupluse puhul on kasv alati võimalik, sest tööd tuleb teha veel paremini. Kui turg läheb alla, siis on väga raske vastuvoolu ujuda, kuid mingil määral oleme suutnud seda teha.

Kriis oli meie jaoks hea, sest siis avanesid meile kaubanduspinnad. Ettevõtte arengus tuli läbimurre, kui avasime kauplused Tallinnas.

Kindlasti tuleb kunagi uus majanduskriis. Kui vaid teaks, kuna?

Uute kaubanduspindade juurde tulemine ajab kaupmehed segadusse, sest ei tea, kuhu poole joosta. Kaubanduskeskuste arendamisel lähtutakse eelkõige ankurrentnikest. Väikesed saab alati kokku. Parimatel keskustel on kümmekond juveelikauplust ukse taga järjekorras, kes on kohe valmis oma poodi avama. See teeb hinnaläbirääkimise meie jaoks väga raskeks. Meie kasuks räägib väga tugev kontseptsioon ja tooteportfell.

Kas Teie hinnangul on kaubanduskeskuste rent liiga suur?

Ma arvan, et juveelikaupluste ruutmeetri rendi hinnad on ühed kõrgemad keskustes, koos lillepoodide ja apteekidega.

Meie sektoris kasutavad kaubanduskeskused peamiselt fikseeritud renditasu, kuid kuulda on olnud, mõni keskus on soovinud seda muuta. Meie puhul oleks see keeruline, sest tegemist on sesoonse äriga. Põhiosa kasumist teenime paari kuuga – juuni ja detsember.

Kuidas Lätis läheb ning kas seal on veel plaanis laieneda?

Lätis on meil paljude kaubamärkide esindusõigused ja oleme seal tegelenud hulgimüügiga 10 aastat. Eelmisel aastal avasime Lätis ka oma esimese kaupluse. Plaan on avalda kauplusi veel, kuid hetkel on see takerdunud pindade taha. Soovime teha head asja seal, kus näeme, et on võimalik ära majandada.

Lätis tundub, et sealsed keskused hoiavad omasid ja seega on võib olla ka raskem sisse saada.

Kaugemale laienemiseks peame olema kolm kuni neli korda suuremad. Me tahame olla ühtepidi suur, kuid igapäevaselt oleme väike efektiivne ettevõte.

Millises keskuses on kõige kasumlikum kauplust pidada?

Meie puhul hetkel Viru Keskuses. Turisti lisakoefitsient annab seal ka täiendava eelise. Täna toimetavad kõik meie Tallinna suuremad kauplused väga hästi.

Kaks meie kõige suurema müügituluga kauplust maksavad ka kõige suuremat renti. Me ei karda niivõrd suurt renti, kuivõrd väikest müügitulu.

Kuidas te teenindajaid leiate ning neid koolitate?

Meie edu üks võti on see, et panustame väga palju teenindusse. Inimestega tuleb teha igapäevaselt tööd ning neid koolitada. Teeme ise koolitusi, lisaks koostööpartnerite koolitused, erinevad müügivõistlused, premeerimised, spordivõistlused ja suvepäevad. Iga kuu toimub midagi põnevat.

Jaekaubanduses on keeruline tekitada ettevõttes ühtsuse tunnet, kuna keti kauplused asuvad Eesti erinevates linnades. Kuid meil on ühtsuse tunne väga tugev. Suur osa inimesi, kes on meile tööle tulnud, on ka siia jäänud. Ma arvan, et see on hea märk.

Kui suur on kaadri voolavus?

Paratamatult on mingi hulk inimesi, kes liiguvad ning ettevõttele on ka vajalik, et toimuks mingisugune verevahetus. Täpset protsenti ei oska öelda, kuid on aastaid, kus liikumine on suurem ja kus väiksem. Aga see on loogiline.

Meil on suur hulk toredaid inimesi, kes suudavad standardid omaks võtta. Ma arvan, et heaks teenindajaks on võimalik kõigil saada. Me oleme üritanud leida konkreetsesse keskusesse sobivat inimest. Arvan, et Narvas vajab klient ühte lähenemist ja Pärnus teistsugust.

Kui suur on teie teenindajate keskmine palk? Kas on teenindajaid raske leida?

Meie valdkond tõmbab häid töötajaid, sest müüme prestiižseid tooteid.

Arvan, et meie palga tase on jaekaubanduses ülemises otsas. Palga pärast lahkujaid meil üldjuhul ei ole. Mul on raske meenutada, et keegi oleks läinud teise jaekaubandusettevõttesse just palga pärast. Häid inimesi me ise enda juurest ära ei lase.

Müügiorganisatsioonina on meil kauplustes palgad seotud müügitulemustega ning parimad võivad saada kaupluses netona neljakohalist palka.

Väiksemate müügikäivetega kauplustes on ka palk madalam. Sinna võib olla raskem teenindajaid leida.

Eelmisel aastal võtsite ka laenu, mille tarvis laenu võtsite?

Peamiselt kaupluste arendamiseks ja toodete sisseostuks. Möödunud aastal avasime 6 uut kauplust.

Kuidas on veel võimalik Teie äri arendada?

Kui me laieneme, siis kvalitatiivselt. Kaupluste hulk on hetkel piisav, 26 kauplust üle Eesti. Kuid kui tuleb uusi keskusi, siis tuleb vaadata seda olukorda. Olemasolevad kauplused tuleb veel paremini tööle panna. Kasv võiks tulla eelkõige monokontseptsioonidest (nt Fossili või Swarovski kauplus) ning Läti osakaal peaks kasvama.

Kaubandus on karm äri, siin on paigalseis tagasiminek. Kaupluste visuaalne eluiga on kuni 5 aastat. Seetõttu tuleb olemasolevate kauplustega pidevalt tegeleda ehk siis neid pidevalt renoveerida ja uuendada. Kaupluse visuaal on meie jaoks väga tähtis ning investeerime sellesse väga palju.

Kas on plaanis hakata tulevikus ka enda tooteid veebikauplusest müüma või miks ei ole seda seni veel tehtud?

See on asi, mille oleme esimese lainena maha maganud. Kuid meie eelis on vast see, et saame nüüd teha asju värskes võtmes. Töö käib selles suunas ning järgmisel aastal plaanime avada veebikaupluse. Näeme sellel mitut rolli, millest üks on kindlasti preshopping.

E-kaubanduse turg on kasvav ning kui keskkond tekitab usaldust, siis on võimalik ka selles kanalis tooteid edukalt müüa. Lähiaastatel veebimüük kindlasti kasvab, kuid me eeldame, et ta jääb meie füüsilistele kauplustele pigem toetavaks teguriks. Ostmisharjumused muutuvad seoses uue põlvkonna peale kasvamisega.

Praegune veebileht on meil jäänud ajale jalgu ning see on natuke takistanud ka meie interneti-turundust. Veebis on mõistlik turundada, kui veeb on hea. Ja ehk annab klient andeks, et kui e-kauplus lõpuks tuleb, siis tuleb hea.

Kas Teie puhul oleks ka võimalik võtta rendile pind mõnes kaubamaja juveeli osakonnana nt Tallinna/Tartu kaubamajas või Stockmannis?

Tallinna ja Tartu kaubamaja on meie head koostööpartnerid. Kui kunagi peaks selline võimalus tekkima, siis kindlasti oleks meil selle vastu huvi.

Mis on olnud kõige halvem äriotsus?

Kõige halvem äriotsus oli vast see, et 2008. aastal avasime Lätis kaupluse. Kolme kuu pärast panime selle kinni. Kolme kuuga ei tohiks teha lõplikke järeldusi, kuid see, mis ümberringi toimus, hirmutas. Hiljem sai mõeldud, et see oli kõige õigem otsus, mis tehtud sai. Nüüd läksime sinna uue ringiga.