Kauplejad ei tohi tarbijaile anda toote kohta eksitavat teavet

Kaubanduses leidub hulgaliselt tooteid, mis lubavad imelisi tulemusi lühikese ajaga. Sellistesse imetoodetesse tuleks suhtuda ettevaatusega ja realistlikult mõeldes, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Seda eriti siis, kui nende tarvitamise mõju on silmanähtavalt liialdatud. „On mõistetav, et kauplejate eesmärk on müüa oma toodet, milleks on oluline köita tarbijate tähelepanu, ent tarbijate eksitamisele tuginev kaubandus ei saa olla jätkusuutlik. Sellise kauplemisviisi efekt, kui üldse, on lühiajaline ja ei tekita tarbijates usaldust, heidab halba varju kogu ettevõtlusele ning võib tarbijale kasu asemel kahju teha,“ ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Tavatoodete toime pole tõendatud

Näiteks peamiselt sotsiaalmeedias reklaamitavad ja veebikeskkondades müügil olevad toidulisandid lubavad kerge vaevaga kiiret kaalukaotust ja treenitud keha. Lisaks pakutakse tooteid, mille abil on väidetavalt võimalik tõsta potentsi, noorendada näonahka, õppida võõrkeel selgeks kõigest 14 päevaga ja palju muudki. Tihti on nn imetoodete kodulehtedel edulood ja fotod inimestest, sh kuulsustest, väidetavalt enne ja pärast toidulisandi kasutamist. Kuivõrd kodulehekülgedel toodud väited ega toodete toime esinemine tegelikkuses pole tõendatud, on tegemist tarbijate eksitamisega.

Tooteid, mille reklaamis või pakendil olevas infos lubatakse kasutajal lahti saada erinevatest terviseprobleemidest, on samuti lai valik: loodustooted, kreemid, kristallid, ehted jne. Näiteks kosmeetika puhul lubatakse tihti märgistusel põletikuvastast, ravivat, tervendavat või leevendavat toimet. Mõne käevõru või muu ehte kandjal lubatakse ravida unehäireid, kaitsta tema DNA-d kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Sarnased väited ei ole lubatud.

Heausklik ostja võib jääda põhjendamatult toimet ootama

Tihti arvatakse, et kui reklaamis ei ole toodud seoseid mõne konkreetsete haigusseisundiga või haigusega, siis võib selliseid väiteid kasutada. Tegelikkuses see nii ei ole. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama.

Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ning nende mõju on teaduslikult tõestatud. Selliste väidete kasutamine tavatoodetel on tarbijate eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte. Keelu põhjuseks on asjaolu, et kui heausklik tarbija jääb põhjendamatult lootma toote ravivale või muule omadusele ning seetõttu jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata.

Erandjuhtumitel tuleb konsulteerida asjatundjatega

Leidub ka erandeid piiripealsete toodete näol, kus alati ei ole võimalik koheselt määrata, kas tegemist on ravimi või mõne muu tootega. Sellistel erandjuhtudel lähtutakse juhtumipõhiselt ning kaupleja peaks kindluse saamiseks enne toote müüki paiskamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta nii toote omadusi kui ka kasutuse eesmärki.

Väidet „leevendav“ võib mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelustunnet. See aga ei tee tootest koheselt ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse või haigusseisundiga.

Kui näiteks välismaalt toodud toodete originaalpakendil ongi kirjas väide, et toode ravib, ent tegemist ei ole ravimina registreeritud tootega, siis tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise ning toote maaletoojal tuleb korraldada tõlge eesti keelde nii, et see ei oleks eksitav.