Rimi juht: madalad palgad tulevad madalatest hindadest

„Eestis ei ole mitte väga palju kaubanduspinda elaniku kohta, vaid seda on liiga palju. Seetõttu on mängitud ka mõttega, et kaubanduspindade ebaefektiivsus võiks olla üks põhjus, miks jaekaubandustöötajate palgad ei vasta töötajate ootustele,“ tõdes Anders Torell. „Samas olen täiesti kindel, et ükski jaekett ei ava uut kauplust selleks, et omada veel üht kauplust. Põhjus on ikka selles, et tarbijate vajadused ja ootused on selle tinginud.“

Torelli sõnul peab kaubanduses efektiivsust tõstma ning seda ka tehakse – seda toetavad tehnoloogilised arengud, mõtelgem kas või iseteeninduskassadele või kaupluse töökorralduse lihtsustamiseks mõeldud programmidele. Töö efektiivsemaks muutumine aitab tõsta ka palkasid.

„Eestis võrreldakse elu ikka kas Põhjamaadega. Nii ka palku. Soomes ja teistes Põhjamaades saavad kassapidajad kolm korda rohkem palka kui Eestis ja väidetakse, et hinnad on ju sealjuures justkui samad.  Aga ei ole,“ lausus Torell.  Ta lisas, et Skandinaavia maades on eriti teenindusega seotud hinnad väga palju kõrgemad. Toidu- ja esmatarbekaupade puhul ei ole vahe Põhjamaadega nii suur, kuid teenuste puhul on see väga märkimisväärne. Samuti on seal oluliselt suurem käive, mis kasvatab iga üksiku ettevõtte efektiivsust. 

„Võtame lihtsa näite. Soome juuksur lõikab 5 soengut ning saab selle eest 200 eurot. Eesti juuksur lõikab 5 soengut ning saab selle eest 50 eurot. Soome juuksur on 4 korda tootlikum, tehes seejuures sama palju tööd,“ rääkis Torell. „ See kehtib ka näiteks Eesti ja Rootsi hambaarsti puhul, kus viimane teenib sama töö eest kaks-kolm korda rohkem.“

„Madalama hinna kompenseerimiseks tuleb nii juuksuril kui ka hambaarstil rohkem töötada, et nende produktiivusus tõuseks – see ongi reaalsus. Eestlased töötavad teenustesektoris rohkem ja kauem, et kompenseerida hindade erinevust,“ märkis Torell.

Ta lisas, et Eestis on tavaarusaama järgi tootlikkus hoopis 2 korda suurem kui Soomes. „See ilmselt pole nii, kuid juuksuril tuleb töötada 4 korda rohkem, et saavutada sama tööviljakus. Kui aga Eestis kahekordistada hinda, siis juuksur peaks töötama kaks korda sama palju või olema kaks korda nutikam sama tööviljakuse saavutamiseks.“

Torelli sõnul mõistetakse Eestis tootlikkuse all tihti tehtud töö hulka, mitte majandusteoreetilist tootlikkust. „Eestis tehakse väga palju tööd. Oluliselt rohkem kui Põhjamaades, kuid probleem on selle ebamõistlikult madalad hinnad ja sellest tulenevalt ka madalad palgad,“ märkis ta. „Hoolimata eestlase suurest töökusest majandusteoreetiline tootlikkus Eestis eriti agaralt ei kasva. Küll aga kasvab kiirelt keskmine palk.“