Eestlased hakkavad peagi piiriüleselt rohkem ostma

Kasemets rääkis E-kaubanduse Aastakonverentsil, et 2015. aastal kasvas e-kaubanduse maht 40%, mis on väga positiivne areng. "Aga, kui võrdleme seda mahtu majanduskriisi eelse ajaga, siis 2014. aastal jõudsime alles 2008. aasta tasemele ning 2015. aastal saime mahult suurema käibe,“ lisas ekspert.

Globaalne e-kaubanduse maht 2015. aastal oli 1,7 triljonit eurot ning 2019. aastaks ennustatakse 3,6 triljoni eurost mahtu.

Kasemetsa sõnul oli Statistikaameti ja Praxise arvutuste põhjal veebilehe kaudu e-müügi maht 2014. aastal 5% müügitulust keskmiselt tegevusalade lõikes: "Kui vaadata hulgi- ja jaekaubandust, siis seal on osakaal veidi üle keskmise ehk 6,8%". Piiriülest e-müüki teeb Euroopa Liidu sees 345 Eesti ettevõtet ning Euroopa Liidust väljapoole 160 ettevõtet. Nendest 99 hulgi- ja jaekaubandusettevõtet müüb Euroopa Liidu riikidesse ning 34 Euroopa Liidust väljapoole.

„Kasv on positiivne, kuid e-kaubanduse maht ei ole täna väga suur, kuid sellel on väga suur kasvupotentsiaal,“ ütles Kasemets. Lisades, et seda nii tavalistele Eesti ettevõtetele kui ka neile, kes keskenduvad ainult e-müügile.

Miks Eestis ei tegeleta e-ekspordiga?

Kasematsa sõnul on suurimad probleemid ettevõtetel e-ekspordiga seotud just riiklike maksude keerulise prognoosimisega (sh. tollimaksud). 

„Joonise alumine pool näitab hirme, miks ettevõtted ei hakata piiriülese ekspordiga tegelema. Allpool on näha ka väga suuri vahesid, kus siis ei suudeta pakkuda võõrkeelset kliendituge, ei suudeta pakkuda logistikat, müügi kulud e-kanalis on liiga suured,“ ütles Kasemets. Lisades, et need, kes ei tegele, siis need näevad probleemi suuremana, kui nad tegelikud on.

Kasemetsa sõnul on teinud Euroopa Komisjoni mystery shopingu raames uuringu tarbijate seas ning sealt selgus, et 70% juhul ei õnnestunud piiriülene e-ostlemine. „Esile kerkis peamiselt kolm probleemi: registreerimine ehk audentimine, maksmine ja kohale toimetamine. Sa ei saa reaalselt kaupa kohale sinna riiki, kus sa oled. Enamus neid probleeme tahab Euroopa Komisjoni uue digitaalse turu algatusega kõrvaldada,“ rääkis Kasemets.

Eesti inimesed hakkavad peagi mujalt rohkem ostma

Euroopa Komisjon on teinud esialgse mõjuanalüüsi Eesti kohta, kus siis selgub, et täna teeb piiriülest müüki vaid iga kolmas e-müüki tegev ettevõte. 51% ettevõtetest hakkaks tegelema ka piiriülese müügiga, kui kõikides riikides kehtiksid ühesugused reeglid.

„22% tarbijatest e-ostab teistest riikidest (39% e-ostab Eesti siseselt), kuid 39%il on probleemiks madal usaldus teiste riikide platvormide suhtes ja iga kolmanda ostja jaoks on peamine probleem lepinguõigus ehk siis tingimused,“ rääkis Kasemets. Ta peab oodatavat mõjuprognoosi väga konservatiivseks, kuna see tooks Euroopa Liitu 4 miljardit eurot lisakasu, Eesti puhul on arvestatud väga väikese numbriga ehk 2 miljonit eurot. Tarbimisaktiivsuse kasvu nähakse veidi suuremana (Euroopa Liidus 18 miljardit eurot ja Eestis 12 miljonit eurot). „Mõjuanalüüsi rõhuasetus on õige, et Eesti tarbijate mujalt ostmine suureneb rohkem, kui Eesti ettevõtted suudavad müüa muudele turgudele, vähemalt alguses,“ ütles Kasemets. Lisades, et veidi aja pärast saab positiivne mõju Eesti turul olema reaalselt suurem.

Kasemets ütles, et asukohaste piirangute osas proovib Euroopa Komisjon lahendada registreerimise ja maksmise, kuna kõik Euroopa kodanikud on võrdsed kliendid. „Kõik kliendid peaksid saama e-poodi tulla, neile peaksid kehtima kõik samad reeglid – saavad siseneda e-poodi ning sealt ka toodet osta,“ rääkis ta. Lisades, et kohale toimetamise kohustust ei hakka Euroopa Komisjon peale panema vaid see jääb turu enda reguleerida.